25. aprillil 2009 toimus Rootsi Rahvusraamatukogus (Kungliga Biblioteket) seminar „Mapping and Preserving the Audiovisual Heritage of the Baltic Diaspora in Sweden“, mille korraldas Baltic Heritage Network koostöös Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegiumi (BAAK), Rootsi Rahvusraamatukogu ja Rootsi Eestlaste Liiduga. Ürituse läbiviimist toetasid Rahvuskaaslaste programm (EV Haridus- ja Teadusministeerium) ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
MTÜ Baltic Heritage Network loodi 2008. aasta alguses eesmärgiga arendada koostööd Balti diasporaa kultuuriväärtusi koguvate ja uurivate riiklike ja eraarhiivide, muuseumide ja raamatukogude, teadusasutuste, rahvaühenduste ja organisatsioonide vahel, et tagada ajalooliselt väärtuslike Balti diasporaa kultuuriväärtuste säilimine, uurimine ja avalikkusele kättesaadavus. Organisatsioon kasvas välja peamiselt 2006. aastal Tartus peetud välisbalti arhiivide konverentsil sõlmitud j uuendatud kontaktidest. MTÜ arendab välisbalti arhiiviainest koondavat infoportaali www.balther.net, korraldab arhiivinduslikke üritusi diasporaakogukondades ja kodumaal ning on seotud mitmete koostööprojektidega, mille eesmärgiks on Balti diasporaa kultuuripärandi säilitamine ja kättesaadavaks muutmine.
MTÜ Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegium loodi 2005. aastal ja see koondab peamiselt Balti- ja Põhjamaade audivisuaalsete arhiivide spetsialiste. Alates 2004. aastast on nimetatud seltskond pidanud rahvusvahelisi konverentse üldpealkirjaga Riia seminar, mis kuni 2007. aastani toimusid Riias (2007 ühiskonverents IASAga – International Association of Sound and Audiovisual Archives ). 2008 sügisel toimus Riia seminar esimest korda väljaspool Lätit –Tartus. Tänavu rändab konverents Vilniusse („Aggregationa and Management of Audiovisual Content in Digital Space“, 4.-7. otoober).
BaltHerNeti ja BAAKi vahel eksisteerivad erilised sidemed. Mõlemad organisatsioonid on huvitatud Balti diasporaa kultuuripärandist. Samas on rida inimesi, kes on mõlema organisatsiooni algatajad või aktiivsed liikmed. Seepärast on üsna loomulik, et viimaks ühendati jõud ühisürituse korraldamiseks.
Eesti mäluasutuste töötajatest moodustatud väliseesti arhiivide töörühm on alates 2006. aastast korraldanud kultuuripärandile pühendatud infopäevi Eesti diasporaakogukondades Stockholmis, Peterburis ja Hamburgis. Möödunud sügisel Torontos kaasati üritusse esmakordselt kohalikud läti ja leedu kogukonnad. Nüüd Stockholmis jätkati seda traditsiooni.
Varasemad kohtumised siinse eesti kogukonnaga ja koostöö arhivitöörühmaga olid toonud ilmsiks vajaduse pöörata eraldi tähelepanu Rootsi eestlaste audioviusaalsele pärandile. Kuna tegemist on tehniliselt nõudlike ja kohtlemisel eriteadmisi vajavate kogudega, oli loomulik kaasata üritusse BAAKi partnerid. Stockholmi seminari eesmärgiks oli anda ülevaade välisbalti audiovisuaalse kultuuripärandi olukorrast, kogumis-, säilitus- ja uurimistööst, probleemidest ja tulevikuväljavaadetest. Samavõrra tähtis oli aga vahetada ideid ja kogemusi, vahendada arhiivinduslikke teadmisi ja kontakte.
Seminaril osalesid Rootsi eestlased ja lätlased, kes on huvitatud oma kultuuripärandi säilimisest, samuti Eesti, Läti, Leedu, Rootsi ja Norra mäluasutuste spetsialistid – kokku 44 registreeritud osavõtjat.
Ürituse avas BaltHerNeti president ja BAAKi asutajaliige Piret Noorhani (Eesti Rahva Muuseum), kes andis ülevaate BAAKi ja BaltHerNeti tegevusest. Eesti Filmiarhiivi direktor ja BAAKi asepresident Ivi Tomingas rääkis väliseesti audivoisuaalsetest arhiivimaterjalidest, mis on jõudnud Eesti mäluastustesse. Rootsi Eestlaste Arhiivi nimel võttis sõna Peeter Grünberg, kes andis põhjaliku ülevaate arhiivi valduses olevatest audiovisuaalstetest materjalidest (sh fotod), nendega seotud probleemidest ja arhiivirühma ettevõtmistest. P. Grünberg demonstreeris ka Harald Perteni filmi 1940ndate aastate Stockholmi Eesti Täienduskoolist.
Stockholmi Läti kogukonda esindas Jānis Krēsliņš (Rootsi Rahvusraamatukogu), kes mõtiskles Läti diasporaa kultuuripärandi ja rahvusidentiteedi teemadel, püüdes leida vastust küsimusele, miks on nii vähe tähelepanu pööratud kogukonna audiovisuaalsele pärandile – võrreldes näiteks trükimaterjalide vm kirjalike allikatega. Järgmine esineja oli Kaunasest, Leedu Emigratsiooni Instituudist. Linas Saldukas, BaltHerNeti asepresident, rääkis sellest, mida on tehtud Leedus nende diasporaa ajaloo jäädvustamiseks ja kus asuvad nende peamised audiovisuaalsed kogud.
Seminari viimase sessiooni eesmägiks oli jagada Balti kogukondade liikmetele professionaalsete arhivaaride nõu. BAAKi üks tugisambaid selle algaegadest peale, Lasse Nilsson Rootsi Televisioonist (STV) jagas oma kogemusi tööst filmiarhiividega. Tema kolleeg STV-st Nadja Klich võttis vaatluse alla fotokogud ja Gunnel Jönsson Rootsi Raadiost helikogud. Lisaks õpetuste jagamisele andsid nad ülevaate Rootsi ringhäälingu arhiividest, tuues huvipakkuvaid näiteid seal leiduvatest Balti-aineliestest materjalidest.
Ürituse lõppedes tänas P. Noorhani esinejaid ja neid, kes seminari korraldamisele kaasa aitasid: L. Nilssonit, Isabelle Midyt (Rootsi Rahvusraamatukogu), Andris Ķesterist (Kanada Raamatukogu ja Arhiiv) ning eriti palavalt Mai Raud-Pähna. Lisaks ürituse korraldamisele aitas ta ka koos oma arhiivitöörühmaga muuta töiselt tulusaks ja inimlikult meeldejäävaks Eesti mälusasutuste esindajate viibimise Rootsi Eestlaste Arhiiivis.
Olgu öeldud, et BaltHerNeti ja BAAKi esindajad Baltimaadest ajasid seminarile eelnevatel päevadel Stockholmis muidki tööasju. Ühiselt käidi tutvumas Rootsi Rahvusraamatukogu audiovisuaalse meedia osakonnaga. BAAK pidas STVs juhatuse koosoleku. P. Noorhani vaatas koos M. Raud-Pähna ja P. Grünbergiga üle REA kogud. Peeti aru, millistesse mäluasutustesse tuleks osa siinsetest arhiividest saata. I. Tomingas lahkus Rootsist paari H. Perteni filmiga, lubades aidata korraldada nende digiteerimist. BAAKi president Juozas Markauskas ja Jonas Korys Leedu Raadiost pidasid läbirääkimisi Rootsi Raadioga tulevaste koostööprojektide üle jne.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Stockholmis kohtusid mõttekaaslased, ühist asja ajavad inimesed ja juhtus just see, mida korraldajad lootsid – räägiti Balti rahvastele olulisel teemal, meie ajaloo säilitamisest, sõlmiti uusi kontakte, värksendati vanu. Järgmine mõttekaaslaste kohtumine leiab aset BaltHerneti konverentsil “Accessing the History of the Baltic Diaspora“ 7.-10. juulil 2009 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis. Registreerimine konverentsile kestab kuni 10. juunini veebiaadressil http://www.balther.net/12745/. Kõik huvilised on oodatud!
Piret Noorhani
Ettekanded on kättesaadavad siit:
Peeter Grünberg, Audiovisual collections of Eastonins living in Sweden
Gunnel Jönnson, From phonograph cylinders to digital sound files. How to document, preserve and store sound heritage
Lasse Nilsson, Keeping and old 35mm film in your drawer? – Don’t! How to document, preserve and store your moving image heritage
Piret Noorhani, BaltHerNet, BAAC and the Baltic Diaspora