Uudiste arhiiv

Eesti Keskarhiivi Kanadas kogud jõuavad VEMUsse

Ehkki suvi on Väliseesti Muuseumis, VEMUs olnud kultuurisündmuste poolest tavapäraselt vaikne, on pingeline töö jätkunud kuumast ilmast hoolimata. Suve suurimaks ettevõtmiseks on olnud Toronto Eesti Majas tegutsenud Eesti Keskarhiivi Kanadas (EKK) kogude pakkimine ja VEMUsse toimetamine. 1961. aastal Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu juurde loodud Eesti Kultuurarhiivi Kanadas asus selle loomise järel juhtima idee algataja Karl Eerme. Arhiivi nö seemneks said 1960 I Eesti Rahvuskongressi Kanadas puhul korraldatud raamatunäituse materjalid – Eesti Kirjanike Kooperatiivi, Orto ja Estoprinti kirjastuste ja autorite poolt annetatud raamatud. 1964 saadi arhiivile Eesti Majas oma ruum. 1968 nimetati arhiiv ümber Eesti Keskarhiiviks Kanadas. Arhiivi on juhtinud ka Richard Antik, Enn Salurand ja Martin Ahermaa. EKK viimaseks juhiks oli kirglik ajaloohuviline Paavo Loosberg. Eesti Kesknõukogu Kanadas, kelle kureerida EKK on olnud, langetas juba mõne aasta eest otsuse anda EKK kogud VEMUle üle. Vajalikud eeltööd algasid kolm aastat tagasi. 2018. aasta kevadel töötasid EKK kogudega Tiiu Kravtsev ja Sven Lepa Eesti Rahvusarhiivist, kirjeldades sealseid dokumendiarhiive. Abiliste Kanadas viibimist toetasid rahvuskaaslaste programm, Rahvusarhiiv ja VEMU. 2019. aastal võrdlesid VEMU töötajad EKK raamatuid VEMUs leiduvaga, et välja selekteerida need väliseesti trükised, mis olid VEMUs juba olemas. Sama aasta lõpus saadeti duplikaadid Tallinnasse Hoiuraamatukokku, kust neid võivad oma kogudesse valida teised Eesti raamatukogud. Seoses Broadview Avenue´l asuva ajaloolise Toronto Eesti Maja müügiga jõudis kätte aeg sealseid ruume tühjendama asuda. 2021. aasta juulis tegimegi algust EKK kogude pakkimisega. Üks eesti kooli klassiruumidest täitus laeni kastivirnadega. Tänaseks on dokumendiarhiivid, fotokogud, mikrofilmid ja suurem osa raamatukogust jõudnud VEMU praegusesse koju, Tartu College´isse. Septembri lõpuks liiguvad sinna ka ülejäänud raamatud, esemed, filmi- ja helikogu – ühtekokku üle 500 kasti eestlaste ajalugu. Kolimisele on kaasa aidanud Eesti Maja juhatus ja maja perenaine Ingrid Laar, EKNi esinaine Kairi Hemingway ning suveks Eesti Majale appi kutsutud eesti noored Mark Spokowski, Amelia Herrmann ja Victoria Hutchings. Oleme neile südamest tänulikud nagu ka VEMU ja Tartu College´i töötajatele Kerly Ilvesele, Rasmus Rattasele, Taavi Tamtikule ja Linda Karuksile, kes EKK kogude kolimisele kaasa aitasid. Piret Noorhani

Loe edasi august 16, 2021
Osale Eesti Rahvusarhiivi kogumisalgatuses „Vaba riik 30 (103)“

Eesti Vabariigi taastamisest möödunud 30 aastapäeva tähistamiseks algatas Rahvusarhiiv kogumikampaania „Vaba riik 30 (103)“, et pöörata suuremat tähelepanu iseseisvuse taastamise perioodi dokumendipärandi kogumisele. Rahvusarhiivi Tallinna kogumisosakonna asejuhataja Gristel Ramler selgitab, et pöördeliste aegade dokumenteerimine on keeruline, sest sündmuste keerises olles ei mõelda sellest, mis meist tulevikku alles jääb. Siiski on üht-teist juba arhiivi hoiule jõudnud. Sealhulgas eravaldusest ja juba 1990. aastatel näiteks Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi, Eestimaa Rahvarinde ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei arhiivid. Samuti on 2000. aastatel lisandunud nüüdseks juba ajalooks saanud erakondade arhiivid, mis jäädvustavad 1990. aastate poliitilist kirevust. Isikuarhiividest tuleb kindlasti ära mainida Ülo Nugise ja Mart Laari arhiivid. Eesti iseseisvuse taastamises mängisid tähtsat rolli välis-eestlased, kelle käes oli riigi järjepidevuse hoidmine okupatsiooni aastatel. Rahvusnõukogu, Rahvusfondi, Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis, Eesti Vabariigi Peakonsulaadi New Yorgis jt arhiivid kirjeldavad pagulaste rolli nii iseseisvuse hoidmisel kui taastamisel nagu ka mitmed isikuarhiivid nagu nt Ernst Jaaksoni, Aleksander Varma, Arvo Hormi, Karl Robert Pusta omad. Rahvusarhiiv pöördub kõigi poole, kelle valduses on dokumendipärandit 1980.–1990. aastatest üleskutsega kaaluda nende dokumentide üleandmist. Nii organisatsioonide kui isikute dokumendid, päevikud ja kirjavahetus, heli- ning videosalvestised on hindamatuks allikmaterjaliks iseseisvuse taastamisega seotud sündmuste jäädvustamisel Eesti ajalukku. Lisainfo Rahvusarhiivis: Gristel Ramler, Gristel.Ramler@ra.ee, 693 8003.

Loe edasi juuni 10, 2021
VEMU kevadhooaja veebisündmused

Toronto on viimase aasta jooksul pidanud elama nii kaua piirangutega, et seda kutsutakse juba Põhja-Ameerika lockdown pealinnaks – ükski teine linn pole siin mandril nii kaua lukus olnud. VEMU leidis eelmise aasta jooksul uue elurütmi ja hakkas pakkuma veebiprogrammi. Selles vaimus jätkasime ka tänavusel kevadhooajal: jaanuarist maini toimus 24 erinevat üritust. 3. märtsil pidas oma teise koroona-teemalise loengu dr. Peeter Põldre, jagades seekord informatsiooni peamiselt vaktsiinide kohta ja püüdes prognoosida, milliseks 2021. aasta kjuneb. Paraku polnud tema ennustused kuigi optimistlikud. Nii tuleb meil tõenäoliselt ka sügishooajal jätkata tegutsemist online´is või paremal juhul hübriidformaadis. 11. ja 18. märtsil said huvilised omandada algteadmisi akvarellitehnika kohta Enda Bardelli õpitubades. Vancouveris resideerduv eesti kunstnik oli ühe sarnase koolituse 2020. aastal juba läbi viinud – Eesti Kunstnike Koondise Torontos korraldusel ja liikmetele. Eesti Sihtkapital Kanadas oli toetanud õppevideote loomist. EKKT esinaise Elva Palo lahkel loal saime neid videoid uuesti kasutada. Kohtumistel Zoomis osales 10 inimest mitmelt poolt Kanadast ja üks koguni Rootsist. Emakeelepäeval, 14. märtsil vaatasime Enn Lillemetsa 2020. aastal valminud dokfilmi “Betti Alver. Ilmauks on irvakil”. Järgnes jutuajmine Sirje Kiiniga. Sarjas “Cooking with…” õppisime toidutegemist Toronto Peetri koguduse õpetaja ja EELK Põhja-Ameerika praosti Mart Salumäe juhtimisel. 17. märtsil valmistati paastutoite ja 28. aprillil lihavõtte-järgseid roogasid. Gurmaanist kirikuõpetaja pajatas jagas ka taustateadmisi ning muhedaid lugusid valmistatavate toitude kohta. 11. aprillil vaatasime Eesti iduettevõtete elust pajatavat mängufilmi “Chasing Unicorns” (2019). Vestlust rezissöör Rain Rannuga juhtis Eric Morrison, tunnustatud Kanada ajakirjanik ja 2019. aastal VEMU korraldatud IT-konverentsi Latitude 44 üks vedajaid. 21. aprillil pidas omakevadise kohtumise VEMU eestikeelne raamatuklubi. Arutluse all olid Ilmar Külveti näidend “Sild üle mere” ja romaan “Kes oskab lugeda hieroglüüfe”. Üks raamatuklubi liikmetest oli näidendit omal ajal ka teatrilaval näinud. 23. aprillil toimus 9.VEMU tuluõhtu ja oli pühendatud 30. aasta möödumisele Eesti taasiseseisvumisest. 2. mail toimus Zoomis VEMU tõlkevõistluse lõpetamine. 5. mail vaatasime intrigeerivat dokfilm ETV sarjast “Eesti lood” – “Homme saabub paradiis” (2020). Eesti, kus mäletatakse veel talongiaegu ja toidunappust, on nüüdseks järele jõudnud arenenud maailmale, kus toidu raiskamine on paraku muutunud elunormiks. Vestluses rezisöör Anna Hintsi ja toidu säästliku kasutamise eestvõitleja Kerly Ilvesega läbiti mitmeid valusaid teemasid ja püüti probleemile lahendust leida. Rahvusvahelise muuseumipäeva tähistas VEMU 14.-18. maini toimunud mänguga, mis lubas kiigata VEMU kogudesse. Lihtne tähelepanule tuginev kaardimäng, kus kujutisele tuleb leida võimalikult väheste klikkidega paariline, osutus populaarseks. Loodame, et kohale jõudis ka sõnum: VEMU on valmis vastu võtma Kanada eestlaste valduses olevaid arhiivimaterjale ja trükiseid. 26. mail toimus koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiaga konverents “Peggasuse seggadusest: Arno Vihalemm 110”. Esinesid Janika Kronberg, Loone Ots, Marin Laak Eestist, Sirje Kiin Madisonist (USA) ja Piret Noorhani Torontost.

Loe edasi juuni 1, 2021
„Rahvana oleme me tugevad!“ VEMU tuluõhtu veebis õnnestus suurepäraselt

Koroonaviirus on kimbutanud maailma juba üle aasta. Eesmisel aastal jäi VEMU tuluõhtu ära. Aga sel aastal toimus see jälle – seekord juba virtuaalselt. Ehitame koos VEMUle uut kodu ning selleks on meie kõigi abi väga teretulnud. Tuluõhtu oli sisukas, näidati nii uut kui arhiivimaterjali, õhtu osade vahelehtedel oli kirjas huvitavaid fakte VEMU senise tegevuse kohta. Õhtule registreerus 93 külalist. Torontos viibivatel osalejatel oli huvitava ja meeleoluka programmi kõrvale võimalus tellida ka suupärast toitu – cateringi eest hoolitsesid Ülle Veltmann ja Linda Karuks. Kaugemalt üritust jälgivad inimesed pidid oma pidusöökide eest ise hoolitsema. Mida põnevat küll teie pidulaual võis leiduda? Head inimesed, palun saatke VEMUle (vemuesc@gmail.com) fotosid sellest, kuidas tuluõhtul teie kodused pidulauad välja nägid! Aga mida sellisele pidulikule virtuaalõhtule selga panna? Sellesama tähtsa küsimuse ees seisis ka Jaan Meri, kes oma moekonsultandi abiga selle probleemi mängleva kergusega lahendas. Pidulikult riietatud (moekonsultandi sõnul stiilne, elegantne ja maskuliinne – just nagu James Bond!) Jaan Meri ütles ka õhtu avasõnad. Ta tegi kokkuvõtte eelmisest aastast. Tartu College’is olid küll rasked ajad, aga oli õnneks vaid üks covidi juhus. Aasta kolm kõrgpunkti olid Jaan Meri arvates tihe kultuuriprogramm (tänu Piret Noorhanile ja tema abilistele), Estonian Art Centre’i kollektsiooni ja rahade üleandmine VEMUle ning muuseumihoone ehitusplaanidega edasi liikumine. Jaan Meri soovis kõigile head peotuju ning avaldas lootust, et järgmisel aastal kohtume taas Tartu College’i seinte vahel. Piret Noorhani rääkis VEMU viimase aasta programmist lähemalt. Mullu jäi küll ära tuluõhtu, aga see aasta on olnud õppimise aeg. Tegevus koliti veebi ning tänu sellele on publikuarv kasvanud. Veebis toimus tervelt 20 üritust, neid sündmusi saab VEMU YouTube’i kanalil ka järelvaadata! Jätkub ka koolipärimuse ja koroona-aja pärimuste kogumine. Piret Noorhani rääkis ka uue maja ehitusplaanidest. Tuluõhtul osalejad said heita pilgu „tulevikku“ – makettidelt oli näha, et keskus tuleb väga kaasaegne ja põnev. Seal on võimalus paljudeks erinevateks tegevusteks. Tuluõhtul kõlasid paljude inimeste mälestused üle kolmekümne aasta tagusest ajast – sellest hetkest, kui sai selgeks, et „maakera pöördub pöördumatult Läände“ (Piret Noorhani sõnad). Ka Piret meenutas seda hetke oma elus – 26. september 1987, kui lehes ilmus artikkel Isemajandavast Eestist. Sellele järgnesid juba muinsuskaitsepäevad, Tartu Muusikapäevad, kus kõlasid esmakordselt Alo Mattiseni viis isamaalist laulu, öölaulupeod jne. Tuluõhtul näidati möödunud aegadest pärit põnevaid arhiivimaterjale VEMU arhiivist, mille operaatoriks kadunud Edgar Väär. Esimene oli Mart Laari kõne Toronto Ülikooli aulas 1989. aasta 25. veebruaril. Seal rääkis Mart Laar väga emotsionaalselt sellest, kuidas maa meie jalge all sõna otseses mõttes põleb (vihjates fosforiidi kaevandamisele) ning meil ei ole enam kuhugi minna. Meid püütakse maha suruda, aga me ei saa enam taganeda. Mart Laari kõnes kõlas väga südamlik ja ilus hüüe vabaduse järele. Südamlikud olid ka arhiivikaadrid 1989. aasta 14. juunil Torontos toimunud Balti rahvaste demonstratsioonist Nõukogude Liidu repressioonide ohvrite mälestamiseks. Toronto kesklinnas marssisid tuhanded inimesed, peeti kõnesid ja kõlas muusika. Tartu Ülikooli professori Marju Lauristiniga tegi intervjuu professor Andres Kasekamp Toronto Ülikoolist. Marju Lauristin rääkis iseseisvuse saavutamisest ning tolle aja huvitavatest „telgitagustest“ seikadest. Noored inimesed tänapäeval arvavad, et eestlased laulsidki ennast vabaks. See on aga lihtsalt ilus kujund. Tegelikult oli Marju Lauristini sõnul selle kõige taga mitu aastat pingelist tööd ja rabelemist. Moskvast polnud üldse kerge lahku lüüa ning momenti, millal tegelik vabanemine võiks toimuda, oli raske ette näha. Asja asuti vaikselt ette valmistama, siis aga toimus Moskvas võimuvahetus, sõjavägi liikus Baltikumi ja tuli kiiresti tegutseda. Keegi ei osanud paar aastat varem ettegi kujutada, et iseseisvus nii kiiresti taastatakse. Aga oleks võinud ka teisiti minna. See, mis toimus Eestis, mõjutas ülejäänud Nõukogude Liitu. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel ja hiljem ka riigi ülesehitamisel oli väga suur abi väliseestlastest – USA kongressi raamatukogu materjalid aitasid Moskvas Gorbatšoviga vaielda. Kuidas aga võiksid Eesti sündmused aidata tänapäeval iseseisvusele pürgivaid riike? Marju Lauristin rõhutas, et valmisolek on kõik. Tuleb teha tööd selleks, et demokraatlik konstruktsioon oleks tugev ja ka rahvas kaasa läheks. Tuleb kindlasti mõelda ka majanduse peale. Eestil oli lihtsam, sest meil oli veel eelmise vabariigi kogemus meeles. Aga ainult tänaval laulmise ja rongkäikudega demokraatiat üles ei ehita. Marju Lauristini esinemisele järgnesid taas Kanada televisiooni põnevad arhiivimaterjalid iseseisvuse taastamise ajast. Näidatakse Lenini kuju eemaldamist. Näeme ka lõike Marju Lauristinist, Lennart Merist ja Laas Leivatist ning Toronto rahvakogunemisest Musta lindi päevalt 1991. Laas Leivat oma intervjuus meenutas neid keerulisi ja põnevaid aegu Kanada seisukohast. Tema arvates sai kõik alguse 1987. aasta Hirvepargi miitingust – seal nõuti Molotov-Ribbentropi pakti ja salaprotokollide avalikustamist. Maailma ja Kanada ajakirjandus jälgis eriti tähelepanelikult just Eestis toimuvat. Kanada eestlaskond võttis kõigest aktiivselt osa, Kodanike Komiteede liikumises osales üle 7000 inimese Kanadast – kõik olid nõus, et vabariik tuli taastada. Laas Leivati arvates oli tol hetkel väga oluline kohalike Kanada poliitikute omakasupüüdmatu toetus. Kanadast läksid inimesed Eestisse riiki üles ehitama – näiteks Peeter Mehisto, kes organiseeris Eestis tõlkekeskuse. Laas Leivat mäletab hästi Eesti Vabariigi aastapäeva 1989. aasta veebruaris, kus esinesid Mart Laar, Alo Mattiisen ja Ivo Linna. Järgnevalt näemegi arhiivifilmi Ivo Linna ja Alo Mattiiseni saabumisest, nende esinemisest ja intervjuudest Kanada televisioonile. See on väga põnev materjal! Alo Mattiiseni sõnul toimus Välis- ja kodu-eesti suhetes sel ajal suur murrang – üha rohkem väliseestlasi hakkas mõistma, et on vaja Eestit toetada ning kõik, kes seal elavad, ei ole sugugi kommunistid. Saadi aru, et vaba Eesti on võimalik! „Laulva Revolutsiooni kangelased“ Ivo Linna ja Antti Kammiste meenutavad VEMU tuluõhtu intervjuus seda olulist aega kui väga erilisi hetki, mida enamik muusikuid, ka suured staarid, kunagi läbi ei ela. Alo Mattiisenil olid julge sõnumiga laulud ning laulva revolutsiooni suvi koos rohkete esinemistega oli imeline, kordumatu. Selliseid hetki tuleb võib-olla tuhat aastat oodata! Nüüd on Eestis keerulised ajad, aga muusikute sõnul ongi vabadust ja demokraatiat vaja õppida. Meil on ju seda olnud vaid 30 aastat. Mõlemad muusikud on ühel nõul selles, et kui on vaja, siis Eesti rahvas tuleb ja teeb asja ära. Rahvana me oleme tugevad! Ivo Linna ja Antti Kammiste esinesid tuluõhtu lõpus ka väikese kontserdiga. Seal kõlasid mitmed tuntud viisid, nende hulgas ka Alo Mattiiseni ärkamisaegseid laule. VEMU tuluõhtul oli palju lõbusaid momente, aga räägiti ka väga tõsistel teemadel. Tuluõhtu kõigilt esinejailt jäi aga kõlama üks oluline mõte – kuigi meil on erimeelsusi ja -huve, siis ühendab meid üks suur armastus – see on me ühine Eestimaa. Raskel ajal suudab eestlane end kokku võtta ning kõik erimeelsused maha suruda, et koos edasi minna. Jah, vahel tasuks nüüdki rasketel hetkedel meenutada, vaadata vanu filmikaadreid sellest ajast, kui kõik hakkas muutuma. Kui inimeste silmad särasid ja maakera pöördus lõplikult Läände. Lea Kreinin

Loe edasi mai 14, 2021
VEMU tõlkevõistlus

Väliseesti Muuseum (VEMU) Torontos koostöös Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Teabekeskusega kuulutavad välja tõlkekonkursi leidmaks uusi ilukirjanduse tõlkijaid eesti keelest inglise keelde. Osaleda võivad igas vanuses inimesed, kellel pole varem ilmunud ühtegi tõlkeraamatut. Võistlusega soovime innustada keelehuvilisi väliseestlasi süvendatult tegelema oma emakeelega ning kasutama head inglise keele tundmist. Osalema on oodatud ka eesti keelt valdavad mitte-eestlased, kes on huvitatud eesti kirjanduse vahendamisest inglise keelde. Võistlus võiks aidata leida uusi talente, kes saaksid tulevikus kaasa aidata eesti kirjanduse levitamisele maailmas. Tõlkida tuleb mõlemad etteantud proosatekstid: Jürgen Rooste „Astrid Lindgreni surm“, Mehis Heinsaare „Rändaja õnn“. Tekstid leiate VEMU veebilehelt: vemu.ca Võistlustööde esitamise tähtaeg on 31. märts 2021. Tööd palume saata: piret.noorhani@vemu.ca või postiga aadressil: Väliseesti Muuseum, 310 Bloor St. W., Toronto ON M5S 1W4. Võistlustöö palume varustada märgusõnaga. Autori nime jm isikuandmeid palume tõlkele mitte lisada. Tõlkija nime, e-aadressi, koduse aadressi ja telefoninumbriga palume saata eraldi e-kirjas. Kolmeliikmeline žürii kuulutab võitjad välja aprilli lõpuks. Võitjatele avaldamisvõimalus ajakirjas „Estonian Literary Magazin“ ja reisistipendium osalemaks juuni keskel Eestis toimuval tõlkijate seminaril. Info/kontakt:Piret Noorhanipiret.noorhani@vemu.cat. + 1 416 925 9405

Loe edasi märts 6, 2021
VEMU online sündmused 2021 alguses

Kuna koroonaolukord Torontos pole meile meie vanu vabadusi tagasi toonud, jätkab VEMU sündmuste korraldamist veebis. Aasta kahe esimese kuu jooksul on sündinud mõndagi põnevat. Hooaeg algas 13. jaanuaril rukkileiva küpsetamise õpitoaga Cooking with Ene, kus Ene Timmusk õpetas meile oma koduköögis selle tervisliku ja traditsioonilise eest toidu valmistamist ning jagas spetsiifilisi nippe parima tulemuse saavutamiseks. 21. jaanuaril pidas Gabriel Doherty (Universtiy College Cork) loengu „Escape by Victory: Ireland and refugees, 1949-51”, kus ta avas Rootsist Kanadasse teel olnud Balti põgenike Iirimaale lõksu jäämise dramaatilise loo tagamaid. Põhjalikele arhiiviuuringutele tuginev ettekanne tõi kokku sadakond vaatajat erinevatest väliseesti kogukondadest, kellest mitmetel olid isiklikud mälestused sellest ajalooepisoodist. Loengu korraldamisele aitas kaasa üks lapsena Victory pardal reisinu, praegune torontolane Mall Puhm. Diskussiooni juhtis Toronto Ülikooli eesti õppetooli professor Andres Kasekamp. 3. veebruaril jagas oma muljeid ja fotojäädvustusi 2019. aasta Eesti juubelilaulupeol fotograafina osalenud Peeter Põldre. Värvikad meeleolud, osavad fototabamused koos fotograafielu telgitaguste avamisega lubasid publikul sellele suursündmusele vaadata veidi teisest vaatenurgast. COVID-19 piirangutega harjunule tundus kummastav näha fotodel koos taolisi tohutuid rahvamasse – tõi ju laulupeo peokontsert Tallinna lauluväljakule kokku üle 100 000 inimese. Millal saame jälle sel viisil kokku tulla, mõlkus loengu lõppedes paljude meeles. 16. veebruaril saime kuulata Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri Piret Voolaid´i loengut koolipärimusest. Piret tutvustas Eestis korraldatud kogumiskampaaniate käigus saadud materjale ja rääkis 2020 lõpus alanud Kanada eestlaste koolipärimuse kogumise võistlusest. Tööde esitamise tähtaeg on 1. juuni 2021. Loengut jälgisid ka Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli õpilased koos õpetajate ja vanematega. Eesti Vabariigi 103. sünnipäeva tähistati ühise filmivaatamisega 20. veebruaril. Rezhissöör Elmo Nügaganen´i film “1944” (2015), an Estonian war drama follows the devastating events that occurred as the Soviet Union advanced against the Germany army to occupy Estonia at the end of the Second World War. Film was followed by a discussion with screenwriter and former military officer Leo Kunnas. Kuu lõppes 25. veeburaril Estonian Music Weeki esimese veebikontserdiga sarjast “Mälestused kodust”. Esinesid akordeonistid Tiina Kiik Kanadast ja Tuulikki Bartosik Eestist ning tantsijanna Julia Aplin. Sarja eesmärgiks on reflekteerida mentaalse duaalsuse teemal, millega peavad elama inimesed, kes on lahkunud kodumaalt ja alustanud uut elu mõnes teises riigis. Taoline olukord on hästi tuttav paljudele kanadalastele, kes elavad immigratsioonist tugevalt mõjutatud ühiskonnas ja kelle teadvuses võivad kodu tiitlile konkureerida mälestused erinevatelt maadelt. Need mäletused võivad ilmneda vaid pelkade hägusate tunnetena, määratledes ometi inimese tugevat seotust oma endis(t)e kodumaa(de)ga. Praeguses koroonapiirangutega maailmas muutuvad need kauged mälestused tähtsamaks kui kunagi varem.

Loe edasi märts 2, 2021