7.-8. oktoobril toimus Riias Läti Riigiarhiivi ruumides noorte diasporaa-uurijate seminar. Seminar tõi kokku uurijaid nii Eestist, Lätis kui ka Leedust. Esimesel konverentsipäeval peeti ettekandeid ja diskuteeriti diasporaa uurimisel aktuaalsetel teemadel.
Tallinna Ülikooli magistrant Sander Jürisson esines ettekandega eestlaste seltsitegevuse algusest Brasiilias. Kuuljateni toodi huvitavad katked ka suvel Rahvuskaaslaste programmi toel Brasiilias läbiviidud uurimisreisist. Tõnis Märtenson esitles oma Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö teemat, mis käsitles Balti riikide annekteerimise tunnustamist Austraalia poolt. Tallinna Ülikooli doktorant Maarja Merivoo-Parro rääkis globaalsest laulvast revolutsioonist ja selle olulisest mõjust Eesti taasiseseisvumisel. Eesti Kunstiakadeemia magistrant Jane Kalajärv tutvustas oma suvel Kanadas eestlaste kogukonnas läbiviidud välitöödel kasutatud metoodikat ja informatsiooni kogumise viise.
Läti Riigiarhiivi tööst pagulusega seotud materjalide kogumisest ning säilikute hoiustamisest, süstematiseerimisest ja digitaliseerimisest ning sellega seotud päevakajalistest probleemidest andsid ülevaate arhiivi töötajad Guntis Švītiņš ja tema kolleeg Inese Kalniņa. Arhiivi spetsialist Linas Saldukas Leedu Emigratsiooni Instituudist esines ettekandega Leedu arhiivide tuleviku perspektiividest diasporaa uurimisvaldkonnas. Lätlaste muuseumi Latvieši Pasaulē (Lätlased Välismaal) tegevusest 2008.-2010. aastal andis ülevaate Marianna Auliciema. Muuseum ja ühtlasi ka uurimiskeskus on loodud kodu- ja pagulaslätlaste poolt, mis tutvustab lätlaste emigratsiooni ja elu diasporaas. Torontos Eesti Õppetöö Keskuses töötav Piret Noorhani tutvustas eestlaste plaani luua Väliseesti Muuseum.
Teisel seminaripäeval olid uurijad oodatud Läti Okupatsioonimuuseumisse, kus professor emertius Valters Nollendorfs ja muuseumi kaastöötaja Lelde Neimane tutvustasid külalistele Läti ajalugu läbi muuseumi ekspositsiooni. Toimus ka arutelu Balti riikide okupeerimise sarnasustest ja erinevustest ning teema objektiivsetest uurimisvõimalustest ning põnevate materjalide toomisest tavainimeseni.
Teise päeva pärastlõunal tutvuti Läti Riigiarhiivi kogudega. Vesteldi teemadel, kuidas tööd arhiivi kogude süstematiseerimisel ja hoiustamisel tulevikus tõhusamaks teha ja uurijale materjalide kättesaamine mugavaks muuta ning vahetati kogemusi oma praktikatest arhiivitöös.
Seminaril jäi kõlama mõte kolme riigi omavahelise koostöö suurendamisest diasporaa uurimises – eriti noorte uurijate kaasamisest sellesse valdkonda.
Jane Kalajärv
Vaata fotogaleriid