Ida-diasporaa töörühma esimene koosolek

jaanuar 11, 2012

Teise Rahvuskaaslaste programmi konverentsi ümarlaua-nõupidamisel jõudsime järeldusele, et idapoolse eesti diasporaa arhiivimaterjalide kogumine on keeruline töö. Kultuuriseltse on idapoolsetel eestlastel vähe, paljudel seltsidel pole oma ruume. Olukorra parandamiseks moodustasime Ida-diasporaa töörühma.

Töörühma esimene koosolek toimus 22. novembril 2011 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi ruumides. Osalesid Aivar Jürgenson, Anu Korb, Peep Pillak ja Kadri Tooming. Töögrupi liige Ülle Damasickiene (Vilnius) ei saanud kohale tulla, kuid saatis oma arvamused ja ettepanekud e-postitsi.

Arutasime info koondamise võimalusi Ida-diasporaa arhiivimaterjalide kohta. Leidsime, et BaltHerNeti portaal sobib suurepäraselt nii teabe saamiseks kui ka edastamiseks, kuid seda peaks rohkem tutvustama teiste maade mäluasutustele, samuti eesti kogukondadele (seltsidele, majadele, kogudustele) välismaal. Mõeldes Venemaal elavale kasutajale peaks mingi osa infost olema portaalis ka vene keeles. Otstarbekas on regulaarselt läbi viia infopäevi kogukondades. Seoses Krasnojarski Eestis Seltsi 20. aastapäeva tähistamisega võiks seal toimuda järgmine infopäev.

Portaali abil võiksime saada ka tagasisidet kultuuripärandi omajatelt ja/ või hoidjatelt.

Kogudes teavet idapoolsete eestlaste arhiivide ja materjalide kohta, püüame peale mäluasutuste enam kaasata ka nendes maades elavaid eestlasi, püüame leida kohapealt kaastöölisi, tutvustame Ida-diasporaa huvitavamaid kollektsionääre ja nende kogusid (virtuaalsed näitused).

Vaja on teha enam koostööd luteri kogudustega. Pastorid teevad aruandeid, need avaldatakse ajalehes “Eesti Kirik”. Ka Eesti Genealoogia Seltsi aastaraamatutest, Muinsuskaitse Seltsi aastaraamatutes leidub materjale ida-diasporaa kohta. Artikleid eesti kogukondade asustusloost, saatusest jm on avaldatud nii Eesti kui Venemaa perioodikas, eriti pärast 1980. aastaid, kuid Venemaal eri ajalehtedes ilmunud artikleid on raske leida. Siin on vaja kohalike kogukondade abi. Jaanus Piirsalu peab blogi, kus ka Venemaa eestlastest juttu, temalt on ilmunud ka rida “Eesti Päevalehe” artikleid.

Portaalis leidub infot ka Ida-diasporaa materjalide kohta: raamatud, artiklid, filmid, mäluasutused, arhiivimaterjalid. Venemaa kohta on seal esialgu vaid osa arhiivide andmed.

Opteerimiskomisjonide (Siberi, Moskva ja Petrogradi) fondid Riigiarhiivis Tallinnas sisaldavad mh optantide kohta kogutud dokumentidega isikutoimikuid. Riigiarhiivi opteerimiskomisjonide fondides on veel erinevaid nimekirju, teelesaatmise nimekirju on ka Omski kubermangu evakueerimiskomisjoni fondis Omski oblasti ajalooarhiivis.

Riigiarhiivi veebis on luterlike meetrikate kogud.

Ajaloolased on töötanud Alma-Atõ, Irkutski, Krasnojarski, Tomski, Tobolski, Vladivostoki, Peterburi arhiivides. RA veebis on need aruanded.

Venemaal antakse välja “Kniga pamjati”, kust leiab represseeritute ja sõjas hukkunute kohta andmeid. Veebis leidub Memoriaali materjale. Oluline oli Levašova memoriaalkalmistule mälestuskivi panemine, seal toimuvad iga-aastased mälestuspäevad. Tveri oblasti Andreapoli rajoonis Išutino kalmistu võtsid venelased ise kaitse alla. Tveri oblasti Andreapolis on koduloomuuseum, sealsed eestlased lõid oma Eesti Seltsi Tveri Eesti Seltsi filiaalina. Toropetsis on fotomuuseum. Sealsest 6 fotograafist 4 olid eestlased.

Eesti juurtega Anton Soolamees koostas raamatu Tveri oblasti ajaloost. I trükk ilmus 2007. aastal, 300 eks-i. II trükk ilmus 2009. aastal oluliselt täiendatuna.

Liivi külas (Kaug-Ida) on Eesti muuseum. Seal on 1980. aastate teisel poolel tehtud venekeelseid intervjuusid kohalike eestlastega. Valtoni-nimeline ajakirjanik kirjutas Liivi küla eestlastest.

Suhuumis võiks olla Kaukaasia eestlaste kohta arhiivimaterjali.

Inimestel on ka kodudes arhiivimaterjale, paljude materjalide kohta puudub meil info. Näiteks Krasnojarskis leidsime Krasnojarski Eesti Seltsi esimehe Veera Nikolajeva abiga nüüdseks surnud Osvald Bodganovi kogutud materjalid represseeritute kohta, mis on tema tütre Jelena Feigina käsutuses.

Aadu Mustal on valminud Siberi raamatud. Neid tuleb kokku 3 köidet. Trükki on minemas I köide, mis sisaldab 3 osa: rootsi sõjavangid Siberis, sundväljasaatmised, luterlikud kolooniad. Valmimas on 2. köide baltisakslastest ja ametnikest.

Otsustasime koondada BaltHerNeti portaali kõik eesti diasporaa-alased tööd, mis on tehtud ülikoolide juures (BA, MA, doktoritööd).

Järgmisel koosolekul 2012 veebruaris on arutluse all 2012. aasta arhiiviprojektid. Edaspidi on kavas Ida-diasporaa töörühma laiendada.

 

Anu Korb