29. ja 30. septembril 2012 oli Londoni Eesti Maja saalis palju uusi ja vanu kultuuripärandihuvilisi – toimus esimene arhiivikoolitus Inglismaa eestlastele, korraldajateks Londoni Eesti Seltsi ajalootoimkond ja BaltHerNeti (välisbalti kultuuripärandiga tegeleva võrgustiku) spetsialistid.
Oma teadmisi jagasid kutselised arhiivitöötajad Eestist ning Kanadast: Tiiu Kravtsev Riigiarhiivist, Merike Kiipus Eesti Kirjandusmuuseumist, Anne Valmas TLÜ Akadeemilisest Raamatukogust, Riina Reinvelt ja Karin Kiisk Eesti Rahva Muuseumist, Piret Noorhani VEMUst ehk Väliseesti Muuseumist. Arhiivikoolituse läbiviibimist toetas Rahvuskaaslaste programm.
Ürituse avas EV suursaadik Aino Lepik von Wirén, kes on juba aastaid tegutsenud Rootsi Riigiarhiivis hoitava Balti Arhiivi juhatuses.
Esimene koolituspäev oli teoreetilisemat laadi, kus räägiti väliseesti pärandit säilitavatest arhiividest ja materjalide kogumisest, kuid pühapäeval sai kätt proovida ka töös konkreetsete arhiiviallikatega ning jagati sellealaseid praktilisi kogemusi. Eestlaskonna liikmed olid kaasa võtnud palju huvitavat – vanu fotosid, raamatuid, kirju ja esemeid: laual olid Londoni Eesti Seltsi protokolliraamatud 1920. aastatest ning fotoalbumid eestlaste üritustest kõrvuti kaunite käsitööesemetega. Arutati, kuidas ja mida oleks mõttekas koguda ning kuidas eestlaste kultuuripärandit niimoodi hoida, et see ka tulevastele põlvedele alles jääks. Igaüks meie hulgast on ju killuke Eesti kultuuri- ja ajaloost, moodustame kokku ühe suure ja kireva mosaiigi, kus igal tükikesel on oluline roll. Tühiseks ja tähtsusetuiks peetud asjadel võib olla hindamatu väärtus – räägivad ju vanad kirjad, fotod ja dokumendid loo sellest, kuidas kunagi elasime. Igaühel meist on kodus oma suurem või väiksem eraarhiiv (vanad kirjad, kastid fotode, trükiste ja muuga), kuid tihti juhtub, et väiksemasse korterisse kolimisel või ka siit ilmast lahkumisel satub hulk väärtuslikku materjali prügimäele. Seega on vajalike säilitustingimuste puudumisel mõtet anda oma arhiiv hoiule mõnda sellisesse asutusse, kus selle säilitamise eest hoolitsetakse. Vajadusel saab nõu ja abi küsida ka BaltHerNeti arhiiviekspertidelt.
Arhiivialasel kogumistööl on ka toredaid praktilisi väljundeid: näiteks kavatseb LES-i ajalootoimkond Eesti Vabariigi 95. aastapäeva tähistamiseks koostada näituse vabariigi aastapäeva aktuste ajaloost. Sellega seoses oodatakse näitusele vanade aktuste fotosid, kavalehti ning muid pidustustega seotud materjale – käsitööesemeid, märke, meeneid jne (hiljem tagastatakse omanikele). Ajalootoimkond on huvitatud ka vanade aegade mälestuste kogumisest, mida saaks tulevastele põlvedele talletada näiteks audio- ja videointervjuude vormis. Suurbritannia rahvuskaaslastelt loodetakse tulevikus korjata palju hindamatuid mälestusi. Heaks eeskujuks on siin Kanada, kus sealsed eestlased on juba koostanud mitu köidet elulugusid ja meenutusi ning kus tegutseb ka vabatahtlik elulugude talletamise klubi. Selline klubi võiks ju ka Suurbritannias olla kõigis suuremates eestlaste keskustes.
LES-i ajalootoimkonna sõnul oli arhiivipäev esimeseks sammuks väliseesti ajaloopärandi süstemaatilisel kogumisel Suurbritannias ning see õnnestus kõigi osalejate arvates suurepäraselt. Kui soovite lisateavet või osaleda töös kultuuripärandiga, palun võtke ühendust LES-i ajalootoimkonnaga või kirjutage aadressil info[at]londonieestiselts.co.uk.
Lea Kreinin, Glasgow (Šotimaa)
Fotogalerii seminaripäevast 29. septembril
Fotogalerii seminaripäevast 30. septembril