Pole aimugi, kui kaua Eerik Purje on tegelenud elulugude kogumisega, nende jäädvustamisega, mille käigus nimetades neid talletamisjärgselt eraldi lahtikirjutades kui elu lugu. Mälestuste trükimustas avaldamine – nii läbielanud inimeste sõnades kui oma lisatud tähelepanekutega – on tehtud kõikide eestlaste huvides, vaatamata elukohamaale. Sest autor leiab, et terminid välis- ja kodueestlane kipuvad rahva ühtekuuluvust halvama.