Tänavu 18. septembril möödus 100 aastat kirjaniku ja kirjastaja Bernard Kangro sünnist.
Kangro varasem tegevus ja looming oli oluliselt seotud Tartuga ja Tartu Ülikooliga, kuid pool sajandit tema elust möödus maapaos Rootsis. Just seal sai temast eesti kirjasõna järjepidevuse tähtsamaid hoidjaid ja arendajaid ja seda rolli täitis ta kuni oma surmani 1994. aastal.
Kangro oli luuletajana Uku Masingule lähedane arbuja, proosakirjanikuna eelkõige sõjaeelse akadeemilise Tartu legendiks kirjutaja, kirjandusteadlasena teedrajav, memuaristina ja esseistina mõjukas kultuuriloo jäädvustaja, osav kirjastaja, tegus toimetaja ja hoolikas bibliograaf. Tema teeneid silmas pidades mõeldi 1980. aastate
lõpul Eesti Kirjanike Liidus välja auliikme staatus ja 1990. aastal valiti ta Tartu Ülikooli audoktoriks.
Neljapäeval, 14.10. kl. 15.00 Eesti Kirjandusmuuseumis Vanemuise 42 näituse avamine ja film „Mälestus sinistes kildudes“. Kõnelevad Maarja Hollo ja Vallo Kepp.
Reedel, 15.10.2010 konverents Toomel Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi Valges
Saalis.
KAVA
Kl. 11.00
Laul ja avasõnad
Ettekanded:
Janika Kronberg, Bernard Kangro ja 20. sajand
Karl Muru, Kangro ja sonett
Rebekka Lotman, Bernard Kangro sonetipoeetika
Mart Velsker, Bernard Kangro „Vana Võrumaa“ ja „Surematu Tartu“
Kl. 15.00
Maarja Hollo, Bernard Kangro „Kuus päeva“ kui päevikromaan
Lauri Sommer, Lõuna-Eesti märgid Kangro loomingus
Ott Kurs, Eesti maa ja rahvas Bernard Kangro töödes
Tiina Kirss, Maapagu ja Hingemaa: veelkord Kangrost ja pagulusest
Arne Merilai, Kangro perspektiivid
Urmas Bereczki, Avardumised
Katkend Tartu Üliõpilasteatri esituses valmivast lavastusest
„Piirivöönd” Bernard Kangro Tartu-romaanide ainetel
Korraldajad: Karl Ristikivi Selts, Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum,
Eesti Kirjanike Liit
Toetajad: Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital,
Tartu Kultuurkapital