Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA, asutatud 1927) on folkloori keskarhiiv Eestis, mille kogud esindavad vaimse rahvakultuuri kõikvõimalikke valdkondi. Lisaks eesti rahvaluule kogudele sisaldab arhiiv Eestis elanud või elavate rahvusvähemuste folkloorikogusid, sugulasrahvastelt ning Eesti diasporaast talletatut. Esimesed Eesti asundustest kogutud käsikirjalised tekstid (rahvalaulud, kombestikukirjeldused, vanasõnad jms) Eesti Rahvaluule Arhiivis on pärit 1890. aastatest. Aastal 1937 tehtud statistika järgi oli Eesti asundustest kogutud umbes 11 400 rahvaluulepala (iga laul, tantsu- ja mängukirjeldus, vanasõna jms eraldi loetuna). Põhiosa sellest oli talletatud Venemaalt, Läti eestlastelt 2960 pala, Soomest 290 pala ning teistest maadest 190 pala. 1960.–1970. aastatel täienesid käsikirjalised kogud mõne Venemaa piirkonna materjalidega, olulisemad kaastöölised olid Rosalie Ottesson Siberist (saatnud 2860 lk) ja Johannes Olev Kaukaasiast (talletanud 2930 lk ja 6 tundi helisalvestusi).
Aastatel 1991–2007 koguti ERAs eeskätt helisalvestustena (498 säilikut, umbes 580 tundi) ja videosalvestustena (144 säilikut, umbes 160 tundi) Siberi (Omski, Novosibirski, Kemerovo, Tomski obl, Krasnojarski ja Altai krai) ning Sise-Venemaa (Samaara, Saraatovi, Uljanovski, Kirovi obl) eestlaste pärimus- ja suulise ajaloo materjale ning dokumenteeriti kogukondade kultuurilist toimimist. Neist piirkondadest on arhiivis ka fotosid ja käsikirjalisi pärimustekste, sealhulgas Venemaal sündinute küla- ja elulugusid. Mõnevõrra on ERAs materjale ka Rootsi, Kanada, USA ja Austraalia eestlastelt.
ERA arhiivimaterjalide põhjal on valminud diasporaa pärimusele keskendunud uurimusi ja tekstiantoloogiaid, koostatud näitusi, peetud ettekandepäevi ja konverentse.
Arhiivi juhataja: Ergo-Hart Västrik, ergo@folklore.ee, t. +372-737-7732.
Eesti diasporaa ekspert: Anu Korb, korb@folklore.ee, t. +372-737-7739.