Eesti Arhiivi Austraalias loomise idee sai alguse 1952 tollaselt Austraalia Eesti Seltside Liidu esimehelt Aleksander Peelilt. T\u00f5elise hoo sai arhiivi tegevus sisse 1953, kui arhivaariks sai dr Hugo Salasoo, kes pidas seda ametit 38 aastat, kuni 1991. Sama aasta s\u00fcgisel, pisut enne 90 s\u00fcnnip\u00e4eva, katkes p\u00f5lise arhivaari elutee. 1994 koliti arhiiv Sydney Eesti Majja ja arhivaariks sai Maie Barrow.<\/p>\n
T\u00e4nu Hugo Salasoo m\u00e4\u00e4ratule innule materjalide hankimisel saabus arhiivi hulganisti v\u00e4\u00e4rtuslikku vaimuvara. Kirgliku j\u00e4rjekindlusega p\u00fc\u00fcdis ta muretseda k\u00f5ike eestiainelist, mille kohta oli leidnud teavet. Pidevalt esitas ta v\u00e4liseesti ajakirjanduses arhiivi aruandeid ja \u00fcleskutseid, kus selgitas eesti kirjanduse ja arhivaalide kogumise ning s\u00e4ilitamise vajadust. Seet\u00f5ttu teati ja tunnustati arhiivi tegevust eestlaste hulgas \u00fcle maailma. Ise teadust\u00f6\u00f6s osalenuna oskas arhivaar hinnata rahvuskaaslaste teadustegevust. Ta hankis eestlaste teadusmonograafiaid ja -separaate, p\u00f6\u00f6rdudes otse teadlaste poole v\u00f5i otsides andmeid ajakirjandusest. Ka oma korrespondentidele tuletas ta pidevalt meelde, et arhiivi ei unustataks.<\/p>\n
Nii oli kogunenud arhiivi suurel hulgal vaimuvara, milles Salasoo ise h\u00e4sti orienteerus, mitte aga j\u00e4reltulijad. Alates 1994, kui arhiiv koliti Sydney Eesti Majja, algas arhiivis uus elu. Alustati materjali s\u00fcstematiseerimist, hakati uurima paberi s\u00e4ilitamise probleeme, arvestades Austraalia mikrofaunat, desinfitseeriti arhiivimaterjale. Raamatute hulgas oli arvukalt dublette, mille s\u00e4ilitamiseks ei olnud arhiivis piisavalt ruumi. Need loovutati Eesti raamatukogudele. Tallinna \u00dclikooli Akadeemilise Raamatukogu v\u00e4liseesti kirjanduse keskus sai 2007. aastal oma kogusse lisaks 355 raamatut, neist 120 esmaeksemplari Eestis, ka 116 numbrit perioodikat. Oma kogudes puuduvaid raamatuid said ka teised Eesti raamatukogud \u2013 Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Linnaraamatukogu, Eesti Rahvusraamatukogu. Kirjanduse saatekulud tasuti Rahvuskaaslaste programmi toetusel.<\/p>\n
Eesti Arhiivi Austraalias teadust\u00f6\u00f6de kogu oli \u00fcks huvitavamaid ja unikaalsemaid. Kui palju on v\u00e4lismaal eestlastest v\u00f5i eesti p\u00e4ritolu teadlasi, ei oska keegi \u00f6elda. 1984 ilmus T. K\u00fcnnapase toimetatud teatmik \u201dEesti teadlased v\u00e4ljaspool kodumaad\u201d, mis registreerib 578 v\u00e4liseesti teadlase andmed. Kindlasti on teadlaste arv oluliselt suurem, ulatudes t\u00f5en\u00e4oliselt \u00fcle tuhande. Teatmiku koostajate andmetel j\u00e4i mitmesugustel p\u00f5hjustel v\u00e4lja umbes 300 nime, kuid oli ka neid, kes ankeedile ei vastanud, samuti neid, kelle kohta andmed puudusid. Hugo Salasoo p\u00f6\u00f6rdus igal aastal k\u00f5igis v\u00e4liseestlaste ajalehtedes eesti teadlaste poole \u00fcle maailma, et nad saadaksid oma teadust\u00f6id Eesti Arhiivile Austraalias. \u00dcleskutsetele reageerisid ligi 700 teadlast, kelle poolt saadetud teadusartiklite ja separaatide arv ulatub kaugelt \u00fcle 10 000. See on unikaalne kogu, mis n\u00e4itab, kui laiahaardeline oli eesti teadlaste tegevus ja kui t\u00f5siselt nad osalesid maailma \u00fclikoolide ja uurimisasutuste teadustegevuses. Paratamatult ei ole ka selles kogus k\u00f5igi teadlaste t\u00f6id, kuid nende hulgas on tippe, kelle tegevus on tunnustatud terves maailmas, nagu majandusteadlane Ragnar Nurkse, geoloog Armin \u00d6pik, astronoom Ernst \u00d6pik, keemik Adolf Parts, matemaatik Edgar Krahn, teemandite uurija Arthur Linari Linholm, pingbetooni uurija August Komendant jpt.<\/p>\n
Eesti Arhiivi Austraalias, mis asub Sydney Eesti Majas, tegutseb suures ruumipuuduses. Probleemne on ka Eesti Maja tulevik, sest vananeval eestlaskonnal on raske hoonet majandada. Austraalia Riigiarhiiviga on kokkulepe, et kui eestlastel oma arhiivi ei ole jaksu enam edasi pidada, v\u00f5etakse sinna vastu ainult need arhivaalid ja tr\u00fckised, mis on seotud eestlastega Austraalias. Suur osa teadust\u00f6\u00f6dest aga Austraalia eestlastega seotud pole. Samuti puuduvad vabatahtlikel Sydneys v\u00f5imalused teadust\u00f6\u00f6de kogu t\u00f6\u00f6tlemiseks ja k\u00e4ttesaadavaks tegemiseks. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste tulemusena otsustati teadust\u00f6\u00f6de kogu \u00fcle tuua Tallinna \u00dclikooli Akadeemilise Raamatukogu v\u00e4liseesti kirjanduse keskusesse. Sydneys oli huvi teadust\u00f6\u00f6de vastu tagasihoidlik, kuid Eesti teadlastele pakub kogu suurt huvi, ainu\u00fcksi teadasaamine, millega eestlased maailmas on tegelnud ja praegugi tegelevad.<\/p>\n
2012. aastal saabusid teadust\u00f6\u00f6d Tallinnasse. Saatekulud tasuti Rahvuskaaslaste programmi toel. Teadust\u00f6\u00f6de kogu korrastamine on keerukas ja aegan\u00f5udev t\u00f6\u00f6, milleks saime rahalist abi rahvuskaaslaste programmilt. Lisaks separaatidele sisaldab saadetis ka monograafiaid ja artiklite koopiaid. K\u00e4sil on selle mahuka kogu korraldamine \u2013 monograafiate arvelev\u00f5tmine, separaatide sorteerimine ja mappidesse paigutamine autorite kaupa, j\u00e4rgneb nende k\u00e4ttesaadavaks tegemine kataloogis ja andmebaasides, seej\u00e4rel t\u00f5en\u00e4oliselt teadust\u00f6\u00f6de digiteerimine.<\/p>\n
Suure arvu teadust\u00f6\u00f6dega on esindatud loodusteadlane Johannes Piiper, arstiteadlane ja radioloog J\u00fcri Kaude, folklorist ja keeleteadlane Felix Oinas, usuteadlane Arthur V\u00f5\u00f5bus, arstiteadlane Mart M\u00e4nnik, aatomif\u00fc\u00fcsik Indrek Martinson, botaanik Elmar Leppik, f\u00fc\u00fcsik Rein Silberberg, arstiteadlane Matti Anniko, ajaloolane ja arhivaar Vello Helk, keeleteadlane Jaan Puhvel, astronoom Ernst \u00d6pik, sotsioloog Rein Taagepera, arstiteadlane ja kirjanik Enn N\u00f5u, matemaatik Jaak Peetre, keeleteadlane Ilse Lehiste, agronoom Elmar J\u00e4rvesoo, arstiteadlane Peep Algvere, zooloog ja \u00f6koloog Hans Kauri, biokeemik Lembitu Reio, ps\u00fchholoog Endel Tulving, keeleteadlane Alo Raun. Koostamisel on teadlaste register andmetega isiku eluaastate, eriala ja separaatide arvu kohta.<\/p>\n
Oluline on teadust\u00f6\u00f6de kajastamine elektronkataloogis ESTER, mis v\u00f5imaldab k\u00e4ttesaadavaks teha rahvuskaaslaste teadusloomingut ka kodumaal. Esialgu info kataloogis veel puudub, kuid teadust\u00f6\u00f6de koguga on v\u00f5imalik tutvuda TL\u00dc Akadeemilise Raamatukogu v\u00e4liseesti kirjanduse keskuses. <\/p>\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Eesti Arhiivi Austraalias loomise idee sai alguse 1952 tollaselt Austraalia Eesti Seltside Liidu esimehelt Aleksander Peelilt. T\u00f5elise hoo sai arhiivi tegevus sisse 1953, kui arhivaariks sai dr Hugo Salasoo, kes pidas seda ametit 38 aastat, kuni 1991. Sama aasta s\u00fcgisel, pisut enne 90 s\u00fcnnip\u00e4eva, katkes p\u00f5lise arhivaari elutee. 1994 koliti arhiiv Sydney Eesti Majja ja arhivaariks sai Maie Barrow.<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":""},"categories":[4],"class_list":["post-7826","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uncategorized-et"],"acf":[],"yoast_head":"\n
\nAnne Valmas<\/em><\/p>\n