2008. a sai Baltic Heritage Networki suvekoolis, kus osales ka USAs Minneapolises asuva Immigratsiooni Ajaloo Uurimise Keskuse (Immigration History Research Center, IHRC) direktor Elizabeth Haven Hawley, alguse IHRC, Rahvusarhiivi ja Baltic Heritage Networki koost\u00f6\u00f6, mille raames kirjeldatakse ja korrastatakse IHRCs asuvaid Eesti Arhiiv \u00dchendriikides (EAU) kogusid. Projekti eesm\u00e4rk on teadlikkuse t\u00f5stmise kaudu antud kogudest lihtsustada ja suurendada IHRCis asuvate eesti kogude kasutamist ja (v\u00e4lis)eesti ajaloo ning kultuuri uurimist. Projekti rahastavad Rahvuskaaslaste programm ja IHRC.<\/p>\n
EAU on ameerika eestlaste organisatsiooni, mille eesm\u00e4rk on koguda, s\u00e4ilitada ja tutvustada laiemale avalikkusele (v\u00e4lis)eesti kultuurip\u00e4randit, sinna ongi koondunud suur ja v\u00e4\u00e4rtuslik osa eesti kogukonna elu USAs kajastavat dokumentatsiooni. Arhiiv koosneb kolmest peamisest kogust: arhiivkogu, arhiivraamatukogu ja museaalid. 2003. aastal s\u00f5lmitud lepinug p\u00f5hjal deponeeriti ligikaudu kolmandik EAU materjale IHRCsse, kuna 1972. a valminud EAU arhiivihoone j\u00e4i olemasolevale arhiivimaterjalile kitsaks. EAU kogu moodustab hetkel ligikaudu k\u00fcmnendiku Keskuse materjalidest, samas on need praktiliselt s\u00fcstematiseerimata ning kirjeldatud v\u00e4ga l\u00fchidalt. V\u00e4hene info IHRC eesti materjalide kohta takistab paratamatult nende uurimisv\u00f5imalusi. Samas leidub Minneapolises s\u00e4ilitatavates fondides v\u00e4ga unikaalset teavet v\u00e4liseesti kogukonna ajaloo kohta ning eesti ajaloo uurimise seisukohast on h\u00e4davajalik teha avalikuks info sealsete arhiivimaterjalide sisu kohta.<\/p>\n
Kirjeldus- ja korrastust\u00f6\u00f6 esimene etapp k\u00e4ivitus 2009. aasta m\u00e4rtsis, kui Rahvusarhiivi t\u00f6\u00f6tajad Gristel Ramler ja Birgit Nurme t\u00f6\u00f6tasid l\u00e4bi 101 isikufondi umbes 300st, kokku 580 Keskuses asuvast EAU fondist. Koost\u00f6\u00f6d hindasid positiivselt nii Eesti kui USA pool ning projekti otsustati j\u00e4tkata. 2010. aastal k\u00e4isid IHRC-s abis Kristel Tammik ja Margit Laanemets.<\/p>\n
Nii nagu projekti esimesel aastal, algas ettevalmistus ka seekord juba Eestis. Kuna 2009. aastal kirjeldati isikuarhiive, siis otsustasime seekord vaadelda organisatsioonide materjale. K\u00f5igepealt valisime fondi nimede ja olemasolevate andmete p\u00f5hjal v\u00e4lja need, mis v\u00f5iksid uurijatele potentsiaalselt rohkem huvi pakkuda.<\/p>\n
Eelt\u00f6\u00f6na valmis \u00fcle 50 arhiivimoodustaja kirjelduse, mida sai Keskuse arhiivimaterjalide p\u00f5hjal reeglina veelgi t\u00e4psustada ja t\u00e4iendada. Kuu pikkuse t\u00f6\u00f6 l\u00f5pptulemus on 113 EA\u00dc organisatsiooni fondi kirjeldust, sh s\u00e4ilikute loetelud, arhiivimoodustaja ajalugu, daatumid, ainese keel, olemasolu korral viited seotud ainesele jne. Andmed vaadatakse \u00fcle IHRC t\u00f6\u00f6tajate poolt ning avaldatakse nende kodulehek\u00fcljel, tulevikus loodetavasti ka Rahvusarhiivi virtuaalses uurimissaalis VAU.<\/p>\n
IHRCs asuvad EA\u00dc arhiivifondid on v\u00e4gagi eriilmelised nii mahult, sisult, korrastatuselt kui ka terviklikkuse seisukohast. K\u00fcllaltki ulatuslikult tuli kohapeal teha elementaarset korrastust\u00f6\u00f6d, kuna tihti olid dokumendid kaustades ilma m\u00f5istetava s\u00fcsteemita. Ette tuli isegi esialgsete fondide omavahelist liitmist, lahutamist, \u00fcmbert\u00f5stmist ja fondi nimede muutmist, kuna \u00fche arhiivimoodustaja dokumendid v\u00f5isid olla jagunenud kahe (v\u00f5i enama) eraldi fondi vahel v\u00f5i asusid mitme eri arhiivimoodustaja materjalid \u00fches fondis.<\/p>\n
Samas ei v\u00e4henda see mingilgi m\u00e4\u00e4ral \u00fchegi EAU kogu v\u00e4\u00e4rtust. Nii v\u00f5ivad ka k\u00f5ige pisemad fondid sisaldada v\u00e4gagi ainulaadset informatsiooni meile seni v\u00e4he teada olevate teemade kohta, nt eestlasteste tegevus Ameerikas juba enne II maailmas\u00f5da (nt Bostoni Eesti Seltsi fond, Baltimore\u2019i Eesti Selts, uue moodustatud Eesti-Ameerika spordiklubi fond jt); suured fondid v\u00f5ivad sisaldada kastide kaupa korrastamata, ent \u00e4\u00e4rmiselt p\u00f5nevat ja informatiivset kirjavahetust (nt korporatsioonide Filiae Patriae, Fraternitas Liviensis ning Raimla fondid). Eriti oluline on fakt, et seni l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tatud organisatsioonide materjalide kohta leidub paralleelset arhiiviainest Eestis vaid m\u00f5nede \u00fcksikute kohta (nt Eesti Organisatsioonide Liit L\u00e4\u00e4nerannikul, ERA.5015).<\/p>\n
Kirjeldatud fondide hulgas ongi p\u00f5hiliselt haridus-, kultuuri-, poliit-, noorte- ja kohalikud organisatsioonid, mis kajastasid eestlaste saabumist USAsse, nende kultuurilist, poliitilist ja seltskondlikku tegevust nii USA kui \u00fclemaailmsetes eestlaste ja baltlaste organisatsioonides, nende omavahelist suhtlust ning kirjavahetust mujal eksiilis asuvate eestlastega. Ajaliselt on h\u00f5lmatud periood 20. sajandi algusest 21. sajandi alguseni, ent r\u00f5huv enamus materjali kajastab siiski 1950.-1980. aastaid.<\/p>\n
L\u00e4bi t\u00f6\u00f6tatud materjalide hulgast tahakski eriti esile t\u00f5sta ulatuslikku korrespondentsi, kus omavahel v\u00f5ivad segunenud olla organisatsiooni(de) ja isiklikud kirjad ja teemad. Tulevased uurijad peakski arvestama faktiga, et isiku ning organisatsioonide arhiivifondide omavahelised piirid on m\u00f5nikord \u00fcsna tinglikud. See tuleneb konkreetse organisatsiooni suhetest nende juhtfiguuridega ning fondi kujunemise ajaloost, kus materjalid on arhiivi \u00fcle andnud m\u00f5ni organisatsiooni aktiivseim liige vastavalt sellele, kui palju ja missugune dokumentatsioon tema k\u00e4es on olnud. Ka isikuarhiivides leidub organisatsioonide dokumentatsiooni. Arvessse tuleb v\u00f5tta veel sedagi, et juriidiliselt iseseisvate organisatsioonide tegevus oli tihti omavahel nii sisuliselt kui organisatsiooniliselt lahutamatult p\u00f5imunud, nt kohalik eesti selts, eesti maja, t\u00e4ienduskool jne.<\/p>\n
Lisaks eelnevale on huvipakkuvaimad veel m\u00e4lestused ja k\u00e4sikirjalised materjalid eestlaste ajaloo kohta. Viimaseid v\u00f5ib leida eelk\u00f5ige erinevates isiku-, aga ka erinevate organisatsioonide fondides. Peamiselt meenutatakse elu ja s\u00fcndmusi Eestis (nt 1924. aasta 1. detsembri riigip\u00f6\u00f6rdekatse, n\u00f6 vaikiv ajastu) ja sealseid institutsioone (nt politsei, s\u00f5jakoolid), p\u00f5genemist ning v\u00e4hesemal m\u00e4\u00e4ral ka elu USAs.<\/p>\n
Mainida tuleks sedagi, et lisaks Ameerika eestlastele, v\u00f5ib EA\u00dc kogude hulgast leida huvitavat materjali ka eestlaste diasporaa kohta Inglismaal, Saksamaal, Rootsis jne.<\/p>\n
Kahe aastaga on seega kirjeldatud ja s\u00fcstematiseeritud 214 fondi kokku umbes 580st. Fondidest t\u00e4ieliku \u00fclevaate saamiseks ja uurijatele k\u00e4ttesaadavamaks tegemiseks oleks vajalik seda t\u00f6\u00f6d kindlasti j\u00e4tkata.<\/p>\n
<\/p>\n
Kristel Tammik<\/em> <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" 2008. a sai Baltic Heritage Networki suvekoolis, kus osales ka USAs Minneapolises asuva Immigratsiooni Ajaloo Uurimise Keskuse (Immigration History Research Center, IHRC) direktor Elizabeth Haven Hawley, alguse IHRC, Rahvusarhiivi ja Baltic Heritage Networki koost\u00f6\u00f6, mille raames kirjeldatakse ja korrastatakse IHRCs asuvaid Eesti Arhiiv \u00dchendriikides (EAU) kogusid. Projekti eesm\u00e4rk on teadlikkuse t\u00f5stmise kaudu antud kogudest lihtsustada ja suurendada IHRCis asuvate eesti kogude kasutamist ja (v\u00e4lis)eesti ajaloo ning kultuuri uurimist. Projekti rahastavad Rahvuskaaslaste programm ja IHRC.<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":""},"categories":[4],"class_list":["post-7761","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uncategorized-et"],"acf":[],"yoast_head":"\n
\nMargit Laanemets<\/em><\/p>\n