7.-10. juulini 2009 toimus Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis Rahvusvaheline v\u00e4lisbalti arhiivide konverents, mis oli j\u00e4tkuks 2006 suvel samas toimunud konverentsile. S\u00f5lmitud kontaktidest s\u00fcndis 2008 jaanuaris uus organisatsioon, mittetulundus\u00fching Baltic Heritage Network, eesm\u00e4rgiga arendada koost\u00f6\u00f6d Balti diasporaa kultuuriv\u00e4\u00e4rtusi koguvate ja uurivate riiklike ja eraarhiivide, muuseumide, raamatukogude, teadusasutuste, rahva\u00fchenduste ning organisatsioonide vahel tagamaks ajalooliselt v\u00e4\u00e4rtuslike Balti diasporaa kultuuriv\u00e4\u00e4rtuste s\u00e4ilimine, uurimine ja k\u00e4ttesaadavus avalikkusele.<\/p>\n
Kui eelmine konverents andis teavet Balti diasporaa kultuurip\u00e4randi leidumusest ja seisukorrast, siis n\u00fc\u00fcdne kokkutulek keskendus sellele, mida erinevates kogukondades balti kultuurip\u00e4randi s\u00e4ilitamisel on \u00e4ra tehtud, kes on seda uurinud v\u00f5i erinevatel eesm\u00e4rkidel kasutanud, kui k\u00e4ttesaadavad on erinevad arhiivid, mida need sisaldavad ja kuidas neid tulevikus rohkem tutvustada. Konverentsi korraldasid BaltHerNet koost\u00f6\u00f6s Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Rahvusarhiiviga. \u00dcritust toetas \u201eRahvuskaaslaste programm\u201c (Haridus- ja Teadusministeerium).<\/p>\n
Osales 102 inimest 13 maalt (Eesti, L\u00e4ti, Leedu, Brasiilia, Austraalia, Holland, Kanada, Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia, USA, Venemaa).<\/p>\n
Nelja p\u00e4eva jooksul kuulati 29 ettekannet Eesti, L\u00e4ti, Leedu, USA, Austraalia, Kanada, Suurbritannia, Saksamaa ja Venemaa m\u00e4luasutuste ja \u00fclikoolide esindajatelt, kelle \u00fclesastumised kajastasid nii arhivaaride, bibliotekaaride kui uurijate seisukohti.<\/p>\n
Konverentsi peakorraldaja oli mittetulundus\u00fchingu Baltic Heritage Network juhatuse esimees, Eesti Rahva Muuseumi Eesti diasporaa projektijuht Piret Noorhani, kelle avaettekanne k\u00e4sitles p\u00e4rast eelmist konvrentsi toimunut. 2007 alustati portaaliga www.balther.net, mis koondab teavet Balti diasporaa kultuurip\u00e4randi kohta. On l\u00e4bi viidud kaks suvekooli v\u00e4liseesti arhiivit\u00f6\u00f6tajaile, korraldatud seminare eesti arhiivide vabatahtlikele Saksamaal, Rootsis, Kanadas jm, peetud arupidamisi L\u00e4tis ja Leedus. Kogu tegevusele annab rahalise aluse riiklik \u201eRahvuskaaslaste programm\u201c, kust on toetust saanud nii Eesti m\u00e4luasutused kui ka v\u00e4liseesti arhiivid. Programmi arhiivikonkursside projektidest tegi kokkuv\u00f5tte Haridus- ja Teadusministeeriumi osakonnajuhataja Jaak Viller.<\/p>\n
J\u00e4rgnes raamatu \u201eWhen the Noise had Ended: Geislingen\u00b4s DP Children Remember\u201c esitlus Mai Madissonilt ja Priit Vesilinnult. Suurima Saksamaa pagulaslaagri kohta on ilmunud terve hulk raamatuid, neist mitmed Geislingeni Eesti G\u00fcmnaasiumi vilistlaste v\u00e4ljandel. Esitletu koondab nende pagulaste m\u00e4lestusi, kes Geislingeni p\u00e4evil olid alles lasteaiaealised.<\/p>\n
Elulugude kirjutamisest tegi juttu Baiba Bela L\u00e4ti \u00dclikoolist, sama teemat j\u00e4tkasid Tiina Kirss Tartu \u00dclikoolist ja Arvydas Pacevi\u010dius Vilniuse \u00dclikoolist. Anu Korb Eesti Kirjandusmuuseumist r\u00e4\u00e4kis, kuidas Siberi kogukonnad v\u00f5tavad vastu tr\u00fckis avaldatud p\u00e4rimust nende endi r\u00e4\u00e4gitud lugude ja avaldatud fotode p\u00f5hjal.<\/p>\n
Tallinna \u00dclikooli Akadeemilise Raamatukogu v\u00e4liseesti kirjanduse keskuse juhataja Anne Valmas l\u00e4ks jutuga ajas tagasi, iseloomustades endise TA Raamatukogu erihoiuosakonna tegevust aastatel 1974-1989, mil v\u00e4liseesti kirjanduse kasutamisel kehtisid ranged salastatuse piirangud. Kunagise erihoiuosakonna kogud on aluseks praegusele v\u00e4liseesti kirjanduse keskusele. Rutt Hinrikus Eesti Kirjandusmuuseumist andis \u00fclevaate eesti pagulaskirjanduse ajaloo uurimisest, mis oli suuresti takistatud, kuna olulised materjalid olid pooleks sajandiks suletud erihoiu osakondadesse, samuti puudus juurdep\u00e4\u00e4s allikmaterjalidele. Praeguseks on valminud mahukas teatmeteos \u201eEesti kirjandus paguluses XX sajandil\u201c (Tallinn, 2008), mis selle l\u00fcnga t\u00e4idab.<\/p>\n
Marcus Kolga Kanadast tutvustas Kanada eestlaste era- ja arhiivfilmide kogumise ja uurimise projekti. Kanada eestlaste kogukonnas on rohkesti filmimaterjali, millel on suur t\u00e4htsus nii Kanada eestlaste kui ka Eesti kultuuri jaoks. V\u00e4\u00e4rtuslikumad filmid digiteeritakse Kanada ja Eesti arhiividele.<\/p>\n
Mitmed ettekanded k\u00e4sitlesid uurijate kogemusi ja muljeid arhiivide kasutamisel eri riikides ja erinevates m\u00e4luasutustes \u2013 alati ei olesugugi lihtne j\u00f5uda \u00f5ige arhiivini, leida \u00fcles \u00f5igeid kogusid, teada, missugused on arhiivide kasutamistingimused. Sellest k\u00f5nelesid Tartu \u00dclikooli v\u00e4lis-Eesti uuringute keskuse doktorant Kaja Kumer-Haukan\u00f5mm, Hamburgi \u00dclikooli doktorant Hauke Siemen ja Glasgow\u00b4 \u00dclikooli doktorant Tiina Tamman. Esinejad leidsid, et just BaltHerNetil on t\u00e4htis koht eestlaste omavahelise suhtluse arendamisel ja ka arhiiviinfo kokkuviimisel. Leili Utno ja Al\u012bda Zigmunde ettekanne puudutas L\u00e4ti Riikliku Ajalooarhiivi osa eestlaste haridusajaloo allikana.<\/p>\n
Eesti Arhiivi Austraalias arhivaar Maie Barrow t\u00f5des j\u00e4rjest suurenevat huvi arhiivi vastu, mis virgutab v\u00e4ikest vabatahtlike t\u00f6\u00f6r\u00fchma kogusid korrastama ja kirjeldama. Arhiivi k\u00fclastavad nii Austraaliat v\u00e4isavad kodueestlased kui ka kohalikud eestlased, kes otsivad materjale oma esivanemate kohta. V\u00e4ga t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rset t\u00f6\u00f6d teevad arhivaarid ise, tutvustades Eesti ajalugu ja kultuuri Austraalia \u00fchiskonnale mitmesuguste n\u00e4ituste kaudu. Sama teemat j\u00e4tkas Enda-Mai Michelson-Holland Lakewoodis asuvast Eesti Arhiivist \u00dchendriikides. Ka eestlased USAs otsivad oma juuri nii Lakewoodis kui ka raamatukogudes asuvates v\u00e4iksemates arhiivides. Kaks kolmandikku Eesti Arhiivi \u00dchendriikides materjalidest viidi 2006. aastal \u00fcle Immigratsiooni Ajaloo Uurimise Keskusesse (IHRC) Minneapolises Minnesota \u00dclikooli juures. Sealsed hoiutingimused ja kasutamisv\u00f5imalused on suurep\u00e4rased, kuid eestlaste arhivaalid ootavad veel korrastamist ja nimistutesse kandmist.<\/p>\n
Daniel Necas tutvustas eestlaste arhiivi s\u00e4ilitamistingimusi Minnesotas ja koost\u00f6\u00f6d Lakewoodi arhiiviga. Erilist huvi pakkus referendile eesti kunstnik Edmund Valtmani arhiiv, kuhu kunstniku p\u00e4randi \u00fcks osa j\u00f5udis Lakewoodist, teine aga testamendit\u00e4itjatelt.
\n\u00dchest vanemast eestlaste kogukonnast Kanadas Albertas k\u00f5neles Ain Dave Kiil. T\u00e4navu m\u00f6\u00f6dub 110 aastat esimeste eestlaste saabumisest sinna. N\u00fc\u00fcdseks on internetis k\u00e4ttesaadavad rohkem kui 1000 digiteeritud dokumenti ja fotot Alberta eestlaste ajaloost ja kultuurist aadressil www.albertasource.ca.<\/p>\n
Ann T\u00fcndern-Smith Eesti Arhiivist Austraalias jagas uurijatele teavet, missugust balti ainest v\u00f5ib leida Austraalia m\u00e4luasutustest. Terry Kass on uurinud Alfred Julius Sickleri eluk\u00e4iku, keda teatakse kui esimest New South Walesi koloonias 1859 kodakondsuse saanud Eestis s\u00fcndinud isikut.<\/p>\n
Maija Hinkle teavitas loodavast disaporaa muuseumist ja teaduskeskusest L\u00e4tis, mille \u00fclesandeks on s\u00e4ilitada, t\u00f5lgendada, uurida ja tutvustada L\u00e4ti diasporaa elu ja ajalugu viimase paarisaja aasta jooksul. Leedu Emigratsiooni Instituudi esindaja Linas Saldukas esitles t\u00f5sisemaid uurimist\u00f6id, mis on instituudis tehtud toetudes v\u00e4lisleedu arhiividele ja kirjandusele. Kahjuks puuduvad Eestis praeguseni nii diasporaa muuseum kui uurimiskeskus, mis v\u00f5imaldaks vastavat teavet koondada, s\u00e4ilitada ja k\u00e4ttesaadavaks teha \u00fches asutuses. <\/p>\n
\nKersti Lust Rahvusarhiivist tutvustas Eesti ja eestlastega seotud dokumentide kohta Venemaa ja L\u00e4ti arhiivides teavet andvat andmebaasi www.eha.ee\/estica<\/a>.
\nVeronika Mahtina Peterburi Eesti Kultuuriseltsist r\u00e4\u00e4kis Peterburi eesti Jaani kiriku ajaloost, millel oli suur t\u00e4htsus eesti kultuurile. Hiljuti ilmus tema sulest kakskeelne sisutihe \u00fclevaateteos \u201eEesti Jaani kirik Peterburis\u201c. Peeter V\u00e4ljas Riigiarhiivist k\u00e4sitles \u00f5dede Rutt ja Elga Eliaseri arhiivi, kui \u00fche eesti haritlasperekonna saatuse dokumenteeringut.
\nKonverents oli ettekannetelt kirev ja huvitav. Kuni l\u00f5puni j\u00e4tkus kuulajaid ja diskuteerijaid. V\u00e4lisbalti kultuurip\u00e4rand paikneb erinevates m\u00e4luasutustes \u00fcle maailma. Pakiline \u00fclesanne on sellekohase teabe koondamine v\u00f5imalikult \u00fchte kohta. Portaal www.balther.net\u00a0ongi ellu kutsutud aitamaks uurijatel h\u00f5lpsamini leida neid huvitavaid dokumente.
\nJ\u00e4rgmine konverents tuleb aastal 2012, j\u00e4rjekordses suvekoolis saadakse aga kokku juba eeloleval suvel.<\/p>\n