\nBirgit Nurme<\/em>
\nGristel Ramler<\/em><\/p>\n
<\/p>\n
M\u00e4rtsis 2009 kirjeldasid kaks Rahvusarhiivi t\u00f6\u00f6tajat, Gristel Ramler ja Birgit Nurme, Minneapolises USA-s Immigratsiooni Ajaloo Uurimise Keskuses (Immigration History Research Center, IHRC) Eesti Arhiiv \u00dchendriikides arhiivimaterjale. <\/p>\n
Projekti rahastas BaltHerNet Rahvuskaaslaste Programmi raames (projekt \u201eArhiiviabi v\u00e4liseesti kogukondadele ja asukohamaade m\u00e4luasutustele\u201c). Omalt poolt toetasid ettev\u00f5tmist IHRC ja Eesti Arhiiv \u00dchendriikides. Projekti laiem eesm\u00e4rk oli alustada pikemaajalist koost\u00f6\u00f6d EA\u00dc materjalide k\u00e4ttesaadavuse parandamiseks. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised selleks algasid BaltHerNeti 2008. aasta suvekoolis, kus osales ka IHRC direktor Elizabeth Haven Hawley.<\/p>\n
EA\u00dc on keskne organisatsioon USA-s, mis tegeleb v\u00e4liseesti kultuurip\u00e4randi ja ajaloo kogumise ja s\u00e4ilitamisega. Missiooniks on v\u00f5etud eesti kultuuri ja v\u00e4liseestlaste p\u00e4ritolu uurimine ja tutvustamine. Arhiiv koosneb kolmest p\u00f5hilisest kogust: arhiivkogu, arhiivraamatukogu ja museaalid.<\/p>\n
Arhiivkogus s\u00e4ilitatakse organisatsioonide ja isikute arhiive, v\u00e4iketr\u00fckiseid, k\u00e4sikirjalisi noote ning audiovisuaalseid materjale. Eraldi v\u00e4ljatoomist v\u00e4\u00e4rib mikrofilmitud kartoteek ca 30 000 Saksamaal DP-laagrites olnud eestlase nimega ning mikrofilmitud ajalehev\u00e4ljal\u00f5igete kogu 1300 Eesti ohvitseri kohta, kes teenisid Eesti, Saksa, USA v\u00f5i teiste riikide s\u00f5jav\u00e4gedes.<\/p>\n
2002. aastal j\u00f5uti l\u00f5pule arhiivis leiduva ca 30 000 foto korrastamise ja kirjeldamisega. T\u00f6\u00f6 k\u00e4igus korrastati fotod organisatsioonide ja isikute j\u00e4rgi ning fotokogu varustati nimestikega.
\n2002. aasta seisuga oli arhiivkogus \u00fcle 350 fondi.<\/p>\n
Arhiivraamatukogu sisaldab p\u00f5hjalikku valikut eestikeelsetest raamatutest ja perioodikast, v\u00f5\u00f5rkeelset kirjandust Eesti ja teiste Balti riikide kohta ning Eesti kirjanike ja heliloojate teoseid. Juba 70ndatel alustati raamatute t\u00e4ieliku kataloogi koostamist, kataloogi t\u00e4iendatakse jooksvalt.<\/p>\n
Arhiivis on ka suur kollektsioon esemelist kultuurip\u00e4randit: medalid, m\u00e4rgid, margid ja kunstiteosed.<\/p>\n
Eesti Arhiiv \u00dchendriikides asutamiskoosolek toimus 1969. aastal. Koosolekul otsustati rajada Eesti Arhiiv Lakewoodis New Jersey osariigis. Arhiivihoone valmis kohaliku Eesti P\u00fchavaimu Koguduse naabruses 1972. aastal. M\u00f5ni aasta hiljem koliti sinna Ferdinand Kooli poolt kokku kogutud arhiivimaterjalid DP-laagrite perioodi kohta. Nendest dokumentidest sai Eesti Arhiivi nurgakivi.<\/p>\n
2003. aastal deponeeriti umbes kolmandik arhiivkogust ruumipuuduse t\u00f5ttu Minnesota \u00dclikooli juures asuvasse Immigratsiooni Ajaloo Uurimise Keskusesse. Praegu moodustab see ligikaudu k\u00fcmnendiku IHRC materjalidest ja on seal \u00fcks suuremaid kogusid. Immigratsiooni Ajaloo Uurimise Keskus Minneapolises on \u00fcks juhtivatest vastava valdkonna uurimiskeskustest. Keskuse juures asuv arhiivkogu on omal alal maailma suurim, koondades nii soome, l\u00e4ti, ukraina, itaalia, saksa kui ka paljude teiste Ameerika \u00dchendriikides elavate kogukondade materjale. Kuna tegemist on paljudes erinevates keeltes ning erinevates kontekstides loodud materjaliga, teeb IHRC tihedat koost\u00f6\u00f6d erinevate kogukondadega ning on loonud enda juurde IHRC S\u00f5prade Seltsi, mille esimees sel aastal on Minnesota eestlaste esindaja Kalju Kubits. Vajaduse t\u00f5ttu t\u00f5lkeabi, konteksti tundmise ja oskusteabe j\u00e4rele on IHRC v\u00e4ga huvitatud ka arenevast koost\u00f6\u00f6st erinevate riikide m\u00e4luasutustega. Nii igap\u00e4evases t\u00f6\u00f6s arhivaalidega kui ka eriprojektides l\u00f6\u00f6vad kaasa paljud vabatahtlikud.<\/p>\n
1965 asutatud ja aastast 1974 oma praegust nime kandva IHRC t\u00f6\u00f6ruumid ja arhiivkogu asuvad Elmer L. Anderseni Raamatukogus Minnesota \u00fclikooli juures. Hoone on valminud 1999. aastal ning sealseid hoidlaid ja uurimissaali kasutavad lisaks raamatukogule 14 erinevat arhiivkogu omavat uurimis\u00fcksust. Moodsas maa-aluses hoidlas, mis kohati on 30 meetri k\u00f5rgused, on arhivaalide s\u00e4ilitamistingimused suurep\u00e4rased.<\/p>\n
Projekti \u201cEesti Arhiivi \u00dchendriikides kogude kirjeldamine ja k\u00e4ttesaadavaks tegemine elektroonilises otsimootoris Immigratsiooni Ajaloo Uurimise Keskusele IHRCi veebilehel\u201d eelt\u00f6\u00f6d algasid 2008. aasta detsembris. Paari kuu jooksul loodi arhiivimoodustajate kirjeldused (u 150 kirjeldust), koondati informatsiooni sama moodustajate arhiivide leiduvuse kohta Eestis ja mujal maailmas ning peeti l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Immigratsiooni Ajaloo Uurimise Keskusega.<\/p>\n
M\u00e4rtsi jooksul s\u00fcstematiseerisid ja kirjeldasid Gristel Ramler ja Birgit Nurme Minneapolises 101 isikuarhiivi. Oodatava tulemuse kiirendamiseks kirjeldati arhiive otse IHRCandmebaasi sisestusmoodulis inglise keeles. Andmebaasi sai lisatud t\u00e4iendav informatsioon Eestis ja mujal maailmas leiduvate samade moodustajate arhiivide kohta, parandati kirjeid, lisati s\u00e4ilikute\/dokumentide loetelud, piirdaatumid, arhiivi piires esinevad keeled, arhiivimoodustajate eluloolised andmed jmt. T\u00f6\u00f6 juba koostatud arhiivimoodustajate kirjeldustega j\u00e4tkub veel m\u00f5nda aega – koost\u00f6\u00f6s G. Ramleri ja B. Nurmega t\u00f5lgib \u00fcks IHRC vabatahtlik eelnevalt koostatud pikemad eestikeelsed kirjeldused inglise keelde. Enne andmete avalikustamist veebis vaadatakse need \u00fcle IHRC t\u00f6\u00f6tajate ja Eesti Arhiiv \u00dchendriikides esindajate poolt.<\/p>\n
Minneapolises pidasid G. Ramler ja B. Nurme IHRC direktori Elizabeth Haven Hawley ettepanekul ka ettekande uurimiskeskuse ja \u00fclikooli raamatukogu t\u00f6\u00f6tajatele ning IHRC s\u00f5pradele, kus nad r\u00e4\u00e4kisid Rahvusarhiivi infos\u00fcsteemist AIS, tutvustasid digitaalsete allikate veebikeskkonda Saaga ja virtuaalset uurimissaali VAU.<\/p>\n
L\u00e4hitulevikus on uurijatel ja huvilistel elektroonilist andmebaasi loodetavasti v\u00f5imalik n\u00e4ha IHRC kodulehel ja Rahvusarhiivi virtuaalses uurimissaalis VAU. Kuna Minneapolises s\u00e4ilitatava materjali hulgas on v\u00e4ga unikaalset teavet nii v\u00e4liseesti kogukonna ajaloo, eestlaste saatuse kohta II Maailmas\u00f5jas kui ka Eesti ja eestlaste kohta enne 1940. aastat (r\u00e4\u00e4kimata rariteetsetest esemetest ja dokumentidest), oleks pikemas perspektiivis eesti ajaloo uurimise seisukohalt h\u00e4davajalik teha k\u00e4ttesaadavaks informatsioon sealsete arhiivide sisu kohta. See saab olema pikaajaline protsess, kuna lisaks s\u00e4ilikutasandil kirjeldamisele tuleb suurem osa materjalist eelnevalt s\u00fcstematiseerida.<\/p>\n
![\"pildid_061\"](\"http:\/\/www.balther.net\/wp-content\/uploads\/2016\/10\/pildid_061.jpg\")
<\/a><\/p>\n