Kirjastuse Orto juhi Andres Lauri nime eestikeelsetest teatmeteostest naljalt ei leia. Teadaolevalt on see olemas vaid 1938 ilmunud leksikonis \u201eEesti majandustegelased\u201c. Samas t\u00e4idavad sajad tema poolt kirjastatud raamatud eestlaste raamaturiiuleid nii v\u00e4lis- kui kodu-Eestis. 23. aprillil m\u00f6\u00f6dus A. Lauri s\u00fcnnist\u00a0100 aastat. Sel puhul toimus Eesti Kirjandusmuuseumis teaduskonverents, kus r\u00e4\u00e4giti A. Lauri panusest v\u00e4liseesti ja Kanada kultuuri, meenutati teda kui tegusat, samas vastuolulist inimest. \u00dcrituse l\u00e4biviimist toetas Tartu Kultuurkapital.<\/p>\n
Konverentsi avas Eesti Rahva Muuseumi projektijuht ja Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Piret Noorhani, meenutades sissejuhatuseks Andres Lauri p\u00e4ritolu ja tema eluk\u00e4igu p\u00f5hifakte. Oma ettekandes keskendus P. Noorhani aga kirjastuse Orto ja Andres Lauri arhiivile, mida s\u00e4ilitatakse Ottawas, Kanada Arhiivis ja Raamatukogus (LAC). Kahtlemata on see \u00fcks suuremaid ja olulisemaid eesti pagulaskultuuri ajalugu kajastavaid arhiivkogusid Kanadas, mis pakub suurt huvi ka Eesti uurijatele. Paraku on neid kodueestlasi, kes j\u00f5udnud LAC-i Orto arhiiviga tutvuma, v\u00e4ga v\u00e4he. Selleks, et hinnaline materjal ka kodueesti uurijatele k\u00e4ttesaadavaks muuta, tuleks arhiivi t\u00e4htsamad osad digiteerida. Juba m\u00f5nda aega on toimunud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised LAC-iga selle eesm\u00e4rgi saavutamiseks. P. Noorhanil on kavas neid k\u00f5nelusi l\u00e4hemal ajal Ottawas j\u00e4tkata. Eesti saaks projektile kaasa aidata Rahvuskaaslaste programmi toetuse kaudu.<\/p>\n
Tallinna \u00dclikooli Akadeemilise Raamatukogu v\u00e4liseesti kirjanduse keskuse juhataja \u00a0Anne Valmas r\u00e4\u00e4kis Andres Lauri tegevusest Orto kirjastuse rajaja ning juhina, peatudes p\u00f5hjalikumalt kirjastuse Orto algusaegadel. A. Laur oli asunud 1943 Soome, kus andis juba 1944 v\u00e4lja kaks raamatut: Karl Ristikivi \u201cTuli ja raud\u201d ja Valev Uibopuu \u201cV\u00f5\u00f5ras kodu\u201d. 1944 s\u00fcgisel l\u00e4ks ta edasi Rootsi, kus sai selgeks, et eestlastel on suur vajadus rootsi jt keelte \u00f5pikute ning muu tarviliku kirjas\u00f5na j\u00e4rele. Nii hakkaski ilmuma \u00fcks raamat teise j\u00e4rel. 1950 kolis A. Laur Kanadasse, kus Orto j\u00e4tkas oma tegevust. Kirjastuselt Orto ilmus \u00fchtekokku\u00a0405 nimetust raamatuid. V\u00f5rdluseks olgu \u00f6eldu, et Eesti Kirjanike Kooperatiivilt (EKK) ilmus neid 415. Lisaks sellele andis A. Laur v\u00e4lja ajakirja \u201eKodukolle\u201c ja ajalehte\u201c Vaba Eestlane\u201c.<\/p>\n
Eesti Kirjandusmuuseumi direktori \u00a0Janika Kronbergi ettekanne kandis pealkirja \u201eKirjastus Orto kui lugejate kooperatiiv\u201c. J. Kronberg peatus kahe konkureeriva v\u00e4liseesti kirjastuse, Orto ja EKK omavahelistel keerulistel suhetel. Teatatavasti tekkis EKK reaktsioonina A. Lauri kirjastamispoliitikale ja tema komplitseerunud suhetele kirjanikkonnaga. Kirjanikud ilmutasid \u00fcha suuremat rahuolematust lepingutingimuste ja honoraride suhtes. Mitmetest kaast\u00f6\u00f6tajatest ja autoritest said\u00a0vastased ja konkurendid. Ometi tuleb m\u00f6\u00f6nda, et enne\u00a0oli Orto ja alles siis tuli EKK. A. Laurilt p\u00e4rineb ka raamatuklubi idee – s\u00fcsteem raamatute \u00fclemaailmseks levitamiseks, mille v\u00f5ttis hiljem \u00fcle EKK. J. Kronberg ilmestas oma ettekannet mahlakate n\u00e4idetega v\u00e4liseesti lehtedes toimunud diskussioonidest ja s\u00f5nas\u00f5jast.<\/p>\n
Konverentsi hommikuse sessiooni l\u00f5petas H\u00e4\u00e4demeeste kodu-uurija Sulev Kasvandik, kes on teinud \u00e4ra suure t\u00f6\u00f6 omakandimehe A. Lauri eluk\u00e4igu uurimisel. A. Laur s\u00fcndis P\u00e4rnumaal Oraj\u00f5e vallas Ikla k\u00fclas Mardi talus. S. Kasvandik on p\u00fchendanud \u00fche numbri tema poolt v\u00e4ljaantavast ajakirjast \u201eH\u00e4\u00e4demeeste Elu\u201c A. Laurile. Konverentsil r\u00e4\u00e4kis S. Kasvandik lisaks A. Laurile teistestki H\u00e4\u00e4demeeste kandi kirjastajatest \u2013 1861-1916 elanud pimedast luuletajast ja kirjastajast J\u00fcri Dreimannist, kirjastuse Boreas \u00fchest asutajast Evald Jakobsonist ja kaasaegsest eesti kirjanikust ja kirjastuse Penikoorem juhist Peeter Ilusast.<\/p>\n
P\u00e4eva teise poole avas Kanada kirjanduse uurija Eva Rein Tartu \u00dclikoolist, kes vaatles A. Lauri kirjastustegevuse t\u00e4htsust Kanada-uuringute vaatevinklist. E. Rein on \u00fcks neid v\u00e4heseid Eesti uurijaid, kes saanud tutvust teha Orto arhiiviga Ottawas. E. Rein kinnitas, et sealsed materjalid ei dokumenteeri mitte \u00fcksnes A. Lauri rolli v\u00e4liseesti kultuuriloos, vaid ka tema t\u00e4hendust Kanada kultuurile. Kanadasse elama asudes hakkas A. Laur aktiivselt v\u00e4lja andma maalimakirjanduse\u00a0t\u00f5lkeid eesti keeles, sh t\u00f5lkeid Kanada kirjandusest. Samuti korraldas A. Laur esimese Kanada kirjandusv\u00f5istluse ja \u00fcritas k\u00e4ivitada eesti raamatuklubiga sarnast v\u00f5rgustikku ingliskeelsete raamatute levitamiseks. Ehkki k\u00f5ik need ettev\u00f5tmised ei \u00f5nnestunud t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral, oli tegemist siiski m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt julgete algatustega.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli eesti kirjanduse professor Tiina Ann Kirss sellest, mis on kuulunud v\u00e4liseestlase lugemislauale ja kuidas see lugemisvara on m\u00f5jutanud lugejat. Ta l\u00e4htus nii isiklikest kui oma l\u00e4hedaste lugemiskogemustest. P\u00e4evakohaselt\u00a0anal\u00fc\u00fcsis ta seda, millist rolli etendasid A. Lauri poolt v\u00e4lja antud raamatud v\u00e4liseestlaste erinevate p\u00f5lvkondade lugejate seas, olgu tegemist eesti kirjandusklassika v\u00f5i uudiskirjandusega, P\u00f5hjamaade romaanide vm-ga. Taas leidis r\u00f5hutamist A. Lauri panus ja operatiivsus v\u00f5\u00f5rsile sunnitud eestlaste varustamisel omakeelse tarbe- ja ilukirjandusega.<\/p>\n
Konverentsile oli saabunud ka k\u00fclaline Torontost \u2013 Eda Sepp. Esinejatest ainsana oli tal isiklikke m\u00e4lestusi A. Laurist, kes oli olnud nende peretuttav. E. Sepa meenutused kinnitasid eelk\u00f5nelejate peamiselt arhiivi- ja tr\u00fckiallikate p\u00f5hjal kujunenud oletust, et A. Laur oli vastuoluline isiksus. Kirjanike poolt liigv\u00e4ikeste honoraride maksmises s\u00fc\u00fcdistatut m\u00e4letab E. Sepp s\u00f5prade ja l\u00e4hedaste suhtes helde mehena, kes armastas korraldada suurejoonelisi koosviibimisi ja nautis seltskonda. E. Sepa s\u00f5nutsi oli A. Laur kultuuris\u00f5bralik \u00e4rimees, olemata siiski intellektuaal. See v\u00f5ib olla \u00fcks p\u00f5hjusi, miks kirjastaja A. Lauril tekkisid erimeelsused kirjanikega. Ometi tuleb tunnustada A. Lauri tegevust. Ilmus ju Orto m\u00e4rgi all suur hulk eestlaste jaoks olulisi v\u00e4ljaandeid, teist seas Suur Piibel, mis j\u00e4i ka viimaseks A. Lauri kirjastamisel ilmunud raamatuks \u2013 s\u00fcmboolne ja suurjooneline kokkuv\u00f5te tema elut\u00f6\u00f6st. Andres Laur suri 3. aprillil 1973 Torontos.<\/p>\n
Konverentsi puhuks koostas Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipus n\u00e4ituse Orto v\u00e4ljaannetest . P\u00e4rast tervitusnapsi ja n\u00e4itusega tutvumist toimus Orto raamatute oksjon, mille viis l\u00e4bi ajakirja \u201eAkadeemia\u201c toimetaja Mart Orav. Oksjoni tulu l\u00e4ks MT\u00dc Baltic Heritage Network toetuseks.\u00a0Nimetatud organisatsioon loodi 2008 jaanuaris eesm\u00e4rgiga koondada v\u00e4liseesti ja \u2013balti kultuurip\u00e4randi s\u00e4ilitajaid (vt www.balther.net). Raamatus\u00f5prade huvi Orto v\u00e4ljaannete vastu oli elav. Erilises hinnas olid Marie Underi, Artur Adsoni, Ivar Ivaski jt kuulsate kirjanike p\u00fchenduste ja sissekannetega raamatud.<\/p>\n
Kindlasti t\u00f5i konverents Tartus Andres Lauri isiku kirjanduss\u00f5pradele palju l\u00e4hemale. Tahaks loota, et see aitab kinnistada ka tema panust eesti kultuurilukku. On oluline, et lugevad eestlased m\u00e4letaksid\u00a0Orto k\u00f5rval ka selle loojat, omanikku. Nii ehk j\u00f5uab Andres Lauri \u00a0nimi viimaks teatmeteostessegi.<\/p>\n