V\u00e4liseesti kultuurip\u00e4randi kogumisega seotud inimesed, sealhulgas presidendi abikaasa ja Eesti Rahva Muuseumi n\u00f5ukoja esimees Sirje Karis, n\u00f5uavad, et riik j\u00e4tkaks pagulasp\u00e4randi talletamise ja k\u00e4ttesaadavaks tegemise toetamist rahaga.<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n
Haridus- ja teadusministeerium l\u00f5petab v\u00e4liseesti kultuurip\u00e4randiga seotud tegevused j\u00e4rgmisel aastal tuues p\u00f5hjenduseks rahapuuduse.<\/p>\n\n\n\n
Ministeeriumi poole p\u00f6\u00f6rdunud ekspertide s\u00f5nul on Eesti riigi toetus aidanud elus hoida pagulas- ja v\u00e4liseesti kultuuri ning taganud 20. sajandi olulise kultuurim\u00e4lu s\u00e4ilimise.<\/p>\n\n\n\n
“Kuigi selleks igal aastal eraldatud summa ei ole riigieelarve kontekstis olnud suur \u2013 2026. aastal 118 000 eurot \u2013, on seda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsem olnud selle m\u00f5ju. Ilma selle toetuseta oleks paljud meie kultuurip\u00e4randit puudutavad olulised asjad j\u00e4\u00e4nud nii kodu- kui ka v\u00e4lismaal tegemata. Eraldatud rahaga on korda saadetud suuri asju,” kirjutati p\u00f6\u00f6rdumises.<\/p>\n\n\n\n
Algul tegeles toetustega HTM-i keeleosakond ja 2012. aastast rahvusarhiiv. Aastail 2011\u20132026 sai toetust 662 projekti. 2026. aastal moodustas toetuseks eraldatud summa 40 protsenti k\u00f5igis taotlustes soovitud koondsummast.<\/p>\n\n\n\n
P\u00f6\u00f6rdujad r\u00f5hutasid, et v\u00e4lismaal ei asu mitte ainult v\u00e4liseestlusega seotud materjalid, vaid ka Teise maailmas\u00f5ja ajal Eestist p\u00f5genedes kaasa v\u00f5etud materjalid ehk ajalooallikad 1944. aasta eelsest ajast, samuti kodu- ja v\u00e4liseesti suhtlemist kajastavad materjalid.<\/p>\n\n\n\n
“Teadmine, et Eesti toetab pagulas- ja v\u00e4liseesti kultuurip\u00e4randi s\u00e4ilitamist ja kogumist, on motiveerinud kogukondi korrastama oma arhiive
ning andma materjale \u00fcle ka Eesti m\u00e4luasutustele. Selle toetuse kadumine on neile tugevaks l\u00f6\u00f6giks,” seisab kirjas.<\/p>\n\n\n\n
V\u00e4liseesti kultuurip\u00e4randi komisjoni liikmete s\u00f5nul on nad n\u00e4inud, et vajadus selle toetuse j\u00e4rele ei ole kadunud, vaid see p\u00fcsib.<\/p>\n\n\n\n
“Kuigi suur hulk materjali on korrastatud ja arhiividesse j\u00f5udnud, on mitmes valdkonnas t\u00f6\u00f6 pooleli. Seda tuleb teha ajaga v\u00f5idu joostes, sest Teise maailmas\u00f5ja ajal ja j\u00e4rel paguluses s\u00fcndinud p\u00f5lvkonna esindajate teadmised ja selgitused annavad arhiivimaterjalidele vajaliku konteksti. Oleme n\u00e4inud ka olukordi, kus ilma toetuseta on v\u00e4\u00e4rtuslik materjal j\u00e4\u00e4nud korrastamata v\u00f5i h\u00e4vinud,” laususid komisjoni liikmed.<\/p>\n\n\n\n
P\u00f6\u00f6rdumisele on alla kirjutanud v\u00e4liseesti kultuurip\u00e4randi kogumise, talletamise ja k\u00e4ttesaadavaks tegemisega seotud projektide komisjoni liikmed, kelle hulka kuuluvad ajakirja Akadeemia toimetaja Mart Orav, Eesti Rahva Muuseumi n\u00f5ukoja esimees Sirje Karis, Tallinna linnaarhiivi arendusjuht Lea K\u00f5iv, Uppsala \u00fclikooli soome-ugri keelte emeriitprofessor Raimo Raag, Tallinna \u00fclikooli humanitaarteaduste instituudi emeriitteadur Priit Raudkivi, Tartu \u00fclikooli usuteaduskonna asejuhataja, kirikuloo kaasprofessor ja EELK usuteaduse instituudi kirikuloo professor Priit Rohtmets ning eesti keele instituudi vanemleksikograaf, Wiedemanni keeleauhinna laureaat J\u00fcri Viikberg.<\/p>\n\n\n\n