{"version":"1.0","provider_name":"BaltHerNet","provider_url":"https:\/\/www.balther.net\/et\/","title":"Arhiivraamatukogu - BaltHerNet","type":"rich","width":600,"height":338,"html":"<blockquote class=\"wp-embedded-content\" data-secret=\"FtbY4C4JbI\"><a href=\"https:\/\/www.balther.net\/et\/maluasutused\/eesti\/raamatukogud\/arhiivraamatukogu\/\">Arhiivraamatukogu<\/a><\/blockquote><iframe sandbox=\"allow-scripts\" security=\"restricted\" src=\"https:\/\/www.balther.net\/et\/maluasutused\/eesti\/raamatukogud\/arhiivraamatukogu\/embed\/#?secret=FtbY4C4JbI\" width=\"600\" height=\"338\" title=\"&#8220;Arhiivraamatukogu&#8221; &#8212; BaltHerNet\" data-secret=\"FtbY4C4JbI\" frameborder=\"0\" marginwidth=\"0\" marginheight=\"0\" scrolling=\"no\" class=\"wp-embedded-content\"><\/iframe><script type=\"text\/javascript\">\n\/* <![CDATA[ *\/\n\/*! This file is auto-generated *\/\n!function(d,l){\"use strict\";l.querySelector&&d.addEventListener&&\"undefined\"!=typeof URL&&(d.wp=d.wp||{},d.wp.receiveEmbedMessage||(d.wp.receiveEmbedMessage=function(e){var t=e.data;if((t||t.secret||t.message||t.value)&&!\/[^a-zA-Z0-9]\/.test(t.secret)){for(var s,r,n,a=l.querySelectorAll('iframe[data-secret=\"'+t.secret+'\"]'),o=l.querySelectorAll('blockquote[data-secret=\"'+t.secret+'\"]'),c=new RegExp(\"^https?:$\",\"i\"),i=0;i<o.length;i++)o[i].style.display=\"none\";for(i=0;i<a.length;i++)s=a[i],e.source===s.contentWindow&&(s.removeAttribute(\"style\"),\"height\"===t.message?(1e3<(r=parseInt(t.value,10))?r=1e3:~~r<200&&(r=200),s.height=r):\"link\"===t.message&&(r=new URL(s.getAttribute(\"src\")),n=new URL(t.value),c.test(n.protocol))&&n.host===r.host&&l.activeElement===s&&(d.top.location.href=t.value))}},d.addEventListener(\"message\",d.wp.receiveEmbedMessage,!1),l.addEventListener(\"DOMContentLoaded\",function(){for(var e,t,s=l.querySelectorAll(\"iframe.wp-embedded-content\"),r=0;r<s.length;r++)(t=(e=s[r]).getAttribute(\"data-secret\"))||(t=Math.random().toString(36).substring(2,12),e.src+=\"#?secret=\"+t,e.setAttribute(\"data-secret\",t)),e.contentWindow.postMessage({message:\"ready\",secret:t},\"*\")},!1)))}(window,document);\n\/* ]]> *\/\n<\/script>\n","description":"Arhiivraamatukogu (Eesti Kirjandusmuuseum) Asutati 14. apr. 1909. a. Eesti Rahva Muuseumi teadusliku keskraamatukoguna. Ainus teadusraamatukogu Eestis, mis on spetsiaalselt loodud eestikeelse ja eestlastesse puutuva muukeelse kirjanduse kogumiseks, s\u00e4ilitamiseks ja uurijatele k\u00e4ttesaadavaks tegemiseks. Alates 1. novembrist 1940. a. on AR Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) struktuuri\u00fcksus. AR koosseisu kuulub alates 1965.a. bibliograafiaosakond (ARBO), mille eelk\u00e4ijaks oli Eesti Bibliograafia Asutis (asutatud 21. novembril 1921). AR-il on ka oma k\u00f6ite- ja restaureerimist\u00f6\u00f6koda ning mikrofilmimise labor. AR-is s\u00e4ilitatakse ca 1 milj. teavikut. ARBO teatmefond (vanema ajakirjanduse 1821\u20131944 sisu \u2013 ca 2,4 milj. \u00fchikut). Eestikeelsete raamatute kollektsion (vanim v\u00e4ljaanne alates 1632. a.; ca 560000 eksemplari) sisaldab \u00fcle 98 % teadaolevatest vanematest (kuni 1917. aastani ilmunud tr\u00fckistest ning peaaegu k\u00f5ik alates 1918. aastast ilmunud raamatud ja bro\u0161\u00fc\u00fcrid. Arhiivraamatukogu vanema raamatu kollektsion on k\u00f5ige t\u00e4ielikum maailmas. Baltica kogu (vanim v\u00e4ljaanne aastast 1543; ca 166000 eksemplari) koondab raamatuid teistes keeltes, mis k\u00e4sitlevad Eestit v\u00f5i teisi Baltimaid ja soome-ugri rahvaid, samuti eesti kirjanike teoste t\u00f5lkeid teistesse keeltesse. Uus baltica kogu koosneb v\u00f5\u00f5rkeelsetest tr\u00fckistest, mis on v\u00e4lja antud Eestis alates 1945.a. Perioodikakogu (vanim v\u00e4ljaanne aastast 1766; ca 73000 aastak\u00e4iku) kosneb kahest osast: eestikeelne perioodika (sisaldab peaaegu 90% k\u00f5igist Eestis ilmunud v\u00e4ljaannetest), muukeelne perioodika (sealhulgas Eestis, Soomes, Riias, St. Petersburg jm ilmunud v\u00e4ljaanded). Memoriaalkogud. 32 teadlase, kirjaniku ja kultuuritegelase personaalkogu. Kogud on \u00fcle antud ja s\u00e4ilitatakse vastavalt \u00fcleandjate ja annetajate soovidele \u2013 ca 80000 eksemplari. \u00d5petatud Eesti Seltsi kogu (raamatud, perioodika, maakaardid jne.) \u2013 ca 32000 eksemplari. V\u00e4iketr\u00fckiste kogu (kuulutused, lendlehed, \u00fchingute ja organisatsioonide materjalid, teatrikavad, plakatid, postkaardid, m\u00fc\u00fcrilehed, kalendrid jne. \u2013 ca 120000 eksemplari. Kaardikogu (atlased, kaardid, linnaplaanid) \u2013 ca 7000 nimetust. Arhiivraamatukogu v\u00e4liseesti tr\u00fckiste kogule pandi alus 1950. aastate l\u00f5pus. Esimesi tr\u00fckiseid saadi vahetuse korras otse autoritelt v\u00f5i kirjastajatelt (Bernard Kangro, Arvo M\u00e4gi, Andrus Saareste, Herbert Salu, Valev Uibopuu, jt). Hiljem on kogu t\u00e4ienenud p\u00f5hiliselt asutuste\/organisatsioonide (Austraalia Eesti Arhiiv, Balti Arhiiv, Eesti Kultuuri Koondis Rootsis, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Rootsi Eestlaste Esindus, Toronto Tartu Instituut jmt) ja eraisikute annetuste kaudu. Eraldi memoriaalkogudena s\u00e4ilitatakse Johannes Aaviku (1866 \u00fchikut), Richard Antiku (657 \u00fchikut), Viktor K\u00f5ressaare (845 \u00fchikut), Ilmar Laabani (4442 \u00fchikut), Oskar Looritsa (431 \u00fchikut), Harald Viirsalu (804 \u00fchikut) raamatukogusid. V\u00e4liseesti kogu ei ole ammendav. Puudu on nii raamatuid, perioodikat kui ka v\u00e4iketr\u00fckiseid. Elektronkataloogi ESTER on sisestatud k\u00f5ik eestikeelsed raamatud (ca 3000 nimetust), perioodika (ca 260 nimetust) ja v\u00e4iketr\u00fckiste kogu. Elektronkataloog ei kajasta veel k\u00f5iki v\u00f5\u00f5rkeelseid ja memoriaalkogude tr\u00fckiseid."}