{"version":"1.0","provider_name":"BaltHerNet","provider_url":"https:\/\/www.balther.net\/et\/","title":"Rahvusarhiiv - BaltHerNet","type":"rich","width":600,"height":338,"html":"<blockquote class=\"wp-embedded-content\" data-secret=\"2Xib70wnu8\"><a href=\"https:\/\/www.balther.net\/et\/maluasutused\/eesti\/arhiivid\/rahvusarhiiv\/\">Rahvusarhiiv<\/a><\/blockquote><iframe sandbox=\"allow-scripts\" security=\"restricted\" src=\"https:\/\/www.balther.net\/et\/maluasutused\/eesti\/arhiivid\/rahvusarhiiv\/embed\/#?secret=2Xib70wnu8\" width=\"600\" height=\"338\" title=\"&#8220;Rahvusarhiiv&#8221; &#8212; BaltHerNet\" data-secret=\"2Xib70wnu8\" frameborder=\"0\" marginwidth=\"0\" marginheight=\"0\" scrolling=\"no\" class=\"wp-embedded-content\"><\/iframe><script type=\"text\/javascript\">\n\/* <![CDATA[ *\/\n\/*! This file is auto-generated *\/\n!function(d,l){\"use strict\";l.querySelector&&d.addEventListener&&\"undefined\"!=typeof URL&&(d.wp=d.wp||{},d.wp.receiveEmbedMessage||(d.wp.receiveEmbedMessage=function(e){var t=e.data;if((t||t.secret||t.message||t.value)&&!\/[^a-zA-Z0-9]\/.test(t.secret)){for(var s,r,n,a=l.querySelectorAll('iframe[data-secret=\"'+t.secret+'\"]'),o=l.querySelectorAll('blockquote[data-secret=\"'+t.secret+'\"]'),c=new RegExp(\"^https?:$\",\"i\"),i=0;i<o.length;i++)o[i].style.display=\"none\";for(i=0;i<a.length;i++)s=a[i],e.source===s.contentWindow&&(s.removeAttribute(\"style\"),\"height\"===t.message?(1e3<(r=parseInt(t.value,10))?r=1e3:~~r<200&&(r=200),s.height=r):\"link\"===t.message&&(r=new URL(s.getAttribute(\"src\")),n=new URL(t.value),c.test(n.protocol))&&n.host===r.host&&l.activeElement===s&&(d.top.location.href=t.value))}},d.addEventListener(\"message\",d.wp.receiveEmbedMessage,!1),l.addEventListener(\"DOMContentLoaded\",function(){for(var e,t,s=l.querySelectorAll(\"iframe.wp-embedded-content\"),r=0;r<s.length;r++)(t=(e=s[r]).getAttribute(\"data-secret\"))||(t=Math.random().toString(36).substring(2,12),e.src+=\"#?secret=\"+t,e.setAttribute(\"data-secret\",t)),e.contentWindow.postMessage({message:\"ready\",secret:t},\"*\")},!1)))}(window,document);\n\/* ]]> *\/\n<\/script>\n","description":"Rahvusarhiiv Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus, mis alustas tegevust 1999. aastal. Rahvusarhiiv liidab struktuuri\u00fcksustena kolm suurt ajaloolist arhiivikollektsiooni &#8211; ajalooarhiivi (1921), riigiarhiivi (1921) ja filmiarhiivi (1971) . Rahvusarhiiv katab arhiivide majandus- ja arendustegevusi ning tegeleb digitaalarhiivi kaudu digitaalarhiivinduse k\u00fcsimustega nii arhiivide kui ka riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus ja \u00fchtaegu valitsusasutus haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas. Rahvusarhiivi kuuluvad \u00fcksused Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Valgas. Arhiivi kogudesse kuulub ligi 9 miljonit arhivaali 13. sajandist t\u00e4nap\u00e4evani. Rahvusarhiivi kolm p\u00f5hifunktsiooni \u2013 kogumine, s\u00e4ilitamine ja kasutamise v\u00f5imaldamine \u2013 on tihedalt seotud v\u00e4liseesti dokumentaalse p\u00e4randiga. Rahvusarhiivi peamine \u00fclesanne kogude t\u00e4iendamisel on v\u00f5tta vastu riigiasutuste arhivaale. Selle k\u00f5rval kogume s\u00fcsteemselt ka eraarhivaale \u2013 nii organisatsioonide kui isikute arhiive. V\u00e4liseesti diasporaast on Rahvusarhiivile dokumente \u00fcle antud alates 1990. aastate keskpaigast. Olulisematena peab nimetama Eesti riiklusega seotud dokumente sisaldavaid arhiive: Eesti Peakonsulaat New Yorgis (ERA.1608), Eesti Vabariigi Valitsus eksiilis (ERA. 4969), kollektsioon Eesti riigile olulisi diplomaatilisi dokumente Balti Arhiivilt (ERA.957). Rahvusarhiivi hoidlatesse on j\u00f5udnud ka riigitegelaste (Karl Robert Pusta, Ernst Jaakson, Aleksander Warma, Artur M\u00e4gi jt) ja kultuuriinimeste (\u00d5ed Agnia (Rutt) ja Elga Eliaserid, Lembit N\u00f5mmeots) isikufonde. Saabunud eraarhiivide hulgas on ka mitmeid eestlaste seltsi- ja \u00fchistegevust kirjeldavaid arhiive (Bor\u00e5si Eesti Selts, Eesti \u00dchisabi Rootsis, Uppsala Eesti Demokraatlik Klubi, Eesti Organisatsioonide Liit L\u00e4\u00e4nerannikul jt). Samuti on arhiivi j\u00f5udnud erinevate noorteorganisatsioonide, nt Rootsi eesti skautide ja \u00fcli\u00f5pilasseltside v\u00e4liskoonduste dokumente, nt Eesti Nais\u00fcli\u00f5pilaste Selts paguluses jt. Olulist t\u00e4iendust Rahvusarhiivis s\u00e4ilitatavatele kirikuarhiividele pakub Eesti apostliku-\u00f5igeusu kiriku eksiilis arhiivifond. Rahvusarhiivi audiovisuaalsete arhivaalide kompetentsi valdab Filmiarhiivi. V\u00e4liseestist on \u00fcle antud enam kui 16 800 fotot, 2600 helisalvestist, 1900 liikuvat pilti (filmid ja videod). N\u00e4idetena suurematest fotokollektsioonidest saab tuua Eesti Skautluse Arhiivi (EFA.577), Karl Hinzeri kogu (EFA.5) ja Balti Arhiiv fotokogu (EFA.600). Suuremad helisalvestiste kogud on raadio Vaba Euroopa salvestused aastatest 1988\u20131995, milles on 1250 s\u00e4ilikut helikassette ning produtsendi, komponisti ja muusiku Viljar Nairise heliarhiiv, mis sisaldab nii muusikat kui k\u00f5net (272 s\u00e4ilikut helisalvestisi heliplaatidel, kassettidel, helilintidel). M\u00e4rkimata ei saa j\u00e4tta ka Eesti Kultuurarhiivi eksiilis, kus on \u00fcles v\u00f5etud n\u00e4iteks O. Looritsa, J. Aaviku ja H. Laretei k\u00f5ned. Suurim filmikogu on Elmo Luugi filmikollektsioon 26 filminimetusega, m\u00e4rkimist v\u00e4\u00e4rivad Kalju Lepiku poolt \u00fcleantud filmimaterjal Rootsis elavate eestlaste kohta, videos on materjale nii Austraalia, Kanada kui ka Rootsi eestlaste kohta. T\u00e4psemat teavet fondide sisu kohta leiate Rahvusarhiivi elektroonilisest kataloogist http:\/\/ais.ra.ee\/. Fotode kirjelduste ja kujutistega saab tutvuda fotode andmebaasis http:\/\/www.ra.ee\/fotis\/ ning heli- ja filmimaterjaliga andmebaasis http:\/\/www.eha.ee\/fa\/public\/."}