1.0BaltHerNethttps://www.balther.net/et/rich600338<blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="ug6sz2G8WQ"><a href="https://www.balther.net/et/maluasutused/eesti/arhiivid/rahvusarhiiv/">Rahvusarhiiv</a></blockquote><iframe sandbox="allow-scripts" security="restricted" src="https://www.balther.net/et/maluasutused/eesti/arhiivid/rahvusarhiiv/embed/#?secret=ug6sz2G8WQ" width="600" height="338" title="“Rahvusarhiiv” — BaltHerNet" data-secret="ug6sz2G8WQ" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no" class="wp-embedded-content"></iframe><script type="text/javascript"> /* <![CDATA[ */ /*! This file is auto-generated */ !function(d,l){"use strict";l.querySelector&&d.addEventListener&&"undefined"!=typeof URL&&(d.wp=d.wp||{},d.wp.receiveEmbedMessage||(d.wp.receiveEmbedMessage=function(e){var t=e.data;if((t||t.secret||t.message||t.value)&&!/[^a-zA-Z0-9]/.test(t.secret)){for(var s,r,n,a=l.querySelectorAll('iframe[data-secret="'+t.secret+'"]'),o=l.querySelectorAll('blockquote[data-secret="'+t.secret+'"]'),c=new RegExp("^https?:$","i"),i=0;i<o.length;i++)o[i].style.display="none";for(i=0;i<a.length;i++)s=a[i],e.source===s.contentWindow&&(s.removeAttribute("style"),"height"===t.message?(1e3<(r=parseInt(t.value,10))?r=1e3:~~r<200&&(r=200),s.height=r):"link"===t.message&&(r=new URL(s.getAttribute("src")),n=new URL(t.value),c.test(n.protocol))&&n.host===r.host&&l.activeElement===s&&(d.top.location.href=t.value))}},d.addEventListener("message",d.wp.receiveEmbedMessage,!1),l.addEventListener("DOMContentLoaded",function(){for(var e,t,s=l.querySelectorAll("iframe.wp-embedded-content"),r=0;r<s.length;r++)(t=(e=s[r]).getAttribute("data-secret"))||(t=Math.random().toString(36).substring(2,12),e.src+="#?secret="+t,e.setAttribute("data-secret",t)),e.contentWindow.postMessage({message:"ready",secret:t},"*")},!1)))}(window,document); /* ]]> */ </script> Rahvusarhiiv Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus, mis alustas tegevust 1999. aastal. Rahvusarhiiv liidab struktuuriüksustena kolm suurt ajaloolist arhiivikollektsiooni – ajalooarhiivi (1921), riigiarhiivi (1921) ja filmiarhiivi (1971) . Rahvusarhiiv katab arhiivide majandus- ja arendustegevusi ning tegeleb digitaalarhiivi kaudu digitaalarhiivinduse küsimustega nii arhiivide kui ka riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus ja ühtaegu valitsusasutus haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas. Rahvusarhiivi kuuluvad üksused Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Valgas. Arhiivi kogudesse kuulub ligi 9 miljonit arhivaali 13. sajandist tänapäevani. Rahvusarhiivi kolm põhifunktsiooni – kogumine, säilitamine ja kasutamise võimaldamine – on tihedalt seotud väliseesti dokumentaalse pärandiga. Rahvusarhiivi peamine ülesanne kogude täiendamisel on võtta vastu riigiasutuste arhivaale. Selle kõrval kogume süsteemselt ka eraarhivaale – nii organisatsioonide kui isikute arhiive. Väliseesti diasporaast on Rahvusarhiivile dokumente üle antud alates 1990. aastate keskpaigast. Olulisematena peab nimetama Eesti riiklusega seotud dokumente sisaldavaid arhiive: Eesti Peakonsulaat New Yorgis (ERA.1608), Eesti Vabariigi Valitsus eksiilis (ERA. 4969), kollektsioon Eesti riigile olulisi diplomaatilisi dokumente Balti Arhiivilt (ERA.957). Rahvusarhiivi hoidlatesse on jõudnud ka riigitegelaste (Karl Robert Pusta, Ernst Jaakson, Aleksander Warma, Artur Mägi jt) ja kultuuriinimeste (Õed Agnia (Rutt) ja Elga Eliaserid, Lembit Nõmmeots) isikufonde. Saabunud eraarhiivide hulgas on ka mitmeid eestlaste seltsi- ja ühistegevust kirjeldavaid arhiive (Boråsi Eesti Selts, Eesti Ühisabi Rootsis, Uppsala Eesti Demokraatlik Klubi, Eesti Organisatsioonide Liit Läänerannikul jt). Samuti on arhiivi jõudnud erinevate noorteorganisatsioonide, nt Rootsi eesti skautide ja üliõpilasseltside väliskoonduste dokumente, nt Eesti Naisüliõpilaste Selts paguluses jt. Olulist täiendust Rahvusarhiivis säilitatavatele kirikuarhiividele pakub Eesti apostliku-õigeusu kiriku eksiilis arhiivifond. Rahvusarhiivi audiovisuaalsete arhivaalide kompetentsi valdab Filmiarhiivi. Väliseestist on üle antud enam kui 16 800 fotot, 2600 helisalvestist, 1900 liikuvat pilti (filmid ja videod). Näidetena suurematest fotokollektsioonidest saab tuua Eesti Skautluse Arhiivi (EFA.577), Karl Hinzeri kogu (EFA.5) ja Balti Arhiiv fotokogu (EFA.600). Suuremad helisalvestiste kogud on raadio Vaba Euroopa salvestused aastatest 1988–1995, milles on 1250 säilikut helikassette ning produtsendi, komponisti ja muusiku Viljar Nairise heliarhiiv, mis sisaldab nii muusikat kui kõnet (272 säilikut helisalvestisi heliplaatidel, kassettidel, helilintidel). Märkimata ei saa jätta ka Eesti Kultuurarhiivi eksiilis, kus on üles võetud näiteks O. Looritsa, J. Aaviku ja H. Laretei kõned. Suurim filmikogu on Elmo Luugi filmikollektsioon 26 filminimetusega, märkimist väärivad Kalju Lepiku poolt üleantud filmimaterjal Rootsis elavate eestlaste kohta, videos on materjale nii Austraalia, Kanada kui ka Rootsi eestlaste kohta. Täpsemat teavet fondide sisu kohta leiate Rahvusarhiivi elektroonilisest kataloogist http://ais.ra.ee/. Fotode kirjelduste ja kujutistega saab tutvuda fotode andmebaasis http://www.ra.ee/fotis/ ning heli- ja filmimaterjaliga andmebaasis http://www.eha.ee/fa/public/.