1.0BaltHerNethttps://www.balther.net/et/rich600338<blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="LIqRfSdNzo"><a href="https://www.balther.net/et/kasulikud-viited/bibliograafiad/keeleteadus/">Keeleteadus</a></blockquote><iframe sandbox="allow-scripts" security="restricted" src="https://www.balther.net/et/kasulikud-viited/bibliograafiad/keeleteadus/embed/#?secret=LIqRfSdNzo" width="600" height="338" title="“Keeleteadus” — BaltHerNet" data-secret="LIqRfSdNzo" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no" class="wp-embedded-content"></iframe><script type="text/javascript"> /* <![CDATA[ */ /*! This file is auto-generated */ !function(d,l){"use strict";l.querySelector&&d.addEventListener&&"undefined"!=typeof URL&&(d.wp=d.wp||{},d.wp.receiveEmbedMessage||(d.wp.receiveEmbedMessage=function(e){var t=e.data;if((t||t.secret||t.message||t.value)&&!/[^a-zA-Z0-9]/.test(t.secret)){for(var s,r,n,a=l.querySelectorAll('iframe[data-secret="'+t.secret+'"]'),o=l.querySelectorAll('blockquote[data-secret="'+t.secret+'"]'),c=new RegExp("^https?:$","i"),i=0;i<o.length;i++)o[i].style.display="none";for(i=0;i<a.length;i++)s=a[i],e.source===s.contentWindow&&(s.removeAttribute("style"),"height"===t.message?(1e3<(r=parseInt(t.value,10))?r=1e3:~~r<200&&(r=200),s.height=r):"link"===t.message&&(r=new URL(s.getAttribute("src")),n=new URL(t.value),c.test(n.protocol))&&n.host===r.host&&l.activeElement===s&&(d.top.location.href=t.value))}},d.addEventListener("message",d.wp.receiveEmbedMessage,!1),l.addEventListener("DOMContentLoaded",function(){for(var e,t,s=l.querySelectorAll("iframe.wp-embedded-content"),r=0;r<s.length;r++)(t=(e=s[r]).getAttribute("data-secret"))||(t=Math.random().toString(36).substring(2,12),e.src+="#?secret="+t,e.setAttribute("data-secret",t)),e.contentWindow.postMessage({message:"ready",secret:t},"*")},!1)))}(window,document); /* ]]> */ </script> Keeleteadus Raamatud • Eesti-inglise-soome-vene pagulassõnastik = Estonian-English-Finnish-Russian dictionary of refugee terminology = Viro-englanti-suomi-venäjä pakolaisasioiden sanasto = — / tõlkinud Maris Urb, Kristina Mauer, Irina Gurvitš ; toimetanud Toomas Huik… jt. Tallinn, 1998. 61 lk. • Eestlased ja eesti keel välismaal : [artiklite kogumik] / koost. ja toim. Kristiina Praakli ja Jüri Viikberg. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2010. 558 lk. • Raag, Raimo. Lexical characteristics in swedish Estonian. Uppsala, 1982. 147 lk. • Raag, Raimo. Elementär estnisk satslära. [Uppsala universitet, Finsk-ugriska institutionen] Uppsala, 1997. 342 lk. • Raag, Raimo. Estniskan i Sverige. Uppsala, 1983. 77 lk. • Raag, Raimo. Från allmogemål till nationalspråk : språkvård och språkpolitik i Estland från 1857 till 1999 : summary : From peasant idioms to a national language. Language planning in Estonia from 1857 to 1999. Uppsala, 1999. 370 lk. • Roos, Aarand. Morfologiska tendenser vid spraklig interferens med estniska som bas. Uppsala, 1980. 207 lk. • Uibopuu, Valev. Similarkomparative Konstruktionen im Finnischen und Estnischen insbesondere in der modernen Schriftsprache : syntaktisch-stilistische Untersuchungen. Lund, 1970. 240 lk. • Väliseestlaste keelest / toim. Liina Linström. Tartu, 1998. 119 lk. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 9) Artiklid • Ernits, Enn. Lutsi aabits, ja mitte ainult. – Keel ja Kirjandus, 2021, 11, 1025–1027. • Juhkason, Grethe; Kalkun, Andreas; Lindström, Liina; Plado, Helen. Petserimaa setodest ja nende keelest 2010.-2011. a välitööde põhjal. – Õdagumeresoomõ piiriq Läänemeresoome piirid. Finnic borders. Võro Instituudi Toimõndusõq. Publications of Võro Institute.Võro Instituut, 2012, lk. 11–29. • Jürgenson, Aivar. Kolonisatsioon ja kohanimed. Abhaasia eestlaste toponüümiast. – Keel ja Kirjandus, 2025, 4, 291–310. • Keem, Hella; Vaba, Lembit; Viikberg, Jüri. Siberimaa eestlaste jutustusi. – Kodumurre 21, 1989, 48–73. • Keevallik, Leelo. Keelekontakt ja pragmaatika. – Teoreetiline keeleteadus Eestis. II. Tartu, 2006, 85–96. • Keevallik, Leelo. Pragmaatiliste partiklite laenutüübid rootsieesti keeles. – Mitmekeelsus ja keelevahetus läänemeresoome piirkonnas. Võro, 2006, 116–133. • Kiik, Johanna. Dr. Andersoni keeleravi : [väliseesti kohtupsühhiaatri Ants Andersoni eesti keelekorralduse teemalise raamatu arvustus]. – Keel ja Kirjandus, 2025, 6, 553–558. • Kingisepp, Valve-Liivi. Julius Mägiste ja Andrus Saareste erialasest koostööst paguluses kirjavahetuse põhjal (Julius Mägiste 120). – Keel ja Kirjandus, 2020, 12, 1033–1049. • Kivik, Piibi-Kai. Personal pronoun variation in language contact: Estonian in the United States. – Language Contact. Eds. Muriel Norde, Bob de Jonge, Cornelius Hasselblatt. Amsterdam: John Benjamins, 2010. • Klaas, Birute. Eesti–rootsi kakskeelsusest Lõuna-Rootsis. – Krimmi kogumik : konverentsi “140 aastat eestlust Krimmis” ettekanded. Tallinn, 2002, 186–201. • Laagus, Aino; Klaas, Birute; Allik, Mari. Lõuna-Rootsi eestlased ja nende keel. Valimik intervjuusid. Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) õppetooli toimetised 4. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004. • Praakli, Kristina. Eestlased ja eesti keel Soomes. – Lahivertailuja 18/ toim. Helle Metslang, Riho Grünthal. Uralica Helsingiensia 1. Helsinki, 2008, lk. 159–175. • Praakli, Kristiina. Estonians in Finland: An Overview of a Language in Context. ELDIA Working Papers, 2011, 7, lk. 1–17. (www.eldia-project.org) • Praakli, Kristiina. The Estonian Language in Germany: An Overview of a Language in Context. ELDIA Working Papers, 2011, 5, lk. 1–11. (www.eldia-project.org) • Praakli, Kristiina. The New Estonian Community in Finland.Eds. Riho Grünthal, Magdolna Kovacs. Ethnic and linguistic context of identity. Finno-ugric minorities. Helsinki: Helsingin yliopisto,2011, lk. 217–247. • Praakli, Kristiina. Midagi vana, midagi uut – tähelepanekuid Saksamaa eesti keelest. – Oma Keel, 2021, 2, 12–18. • Reiljan, Raina. Emakeelepäev väliseesti koolides. – Õpetajate Leht, 2012, 16. märts, lk. 13. • Sang, Joel. Valged laigud eesti keelekaardil. – Keel ja Kirjandus, 1982, 8, 422–428. • Siiner, Maarja. Re-conceptualizing mother tongue tuition of Estonian abroad as a transnational phenomenon. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat / Estonian papers in applied linguistics, 2017 (13), 171-185. • Teiss, Kristiina. Suhtlusstrateegiad eesti-soome kakskeelsust omandava lapse segakoodis. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 2006, 2./toim. Helle Metslang, Margit Langemets, Maria-Maren Sepper. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk. 251–269. • Teral, Maarika. Taani eestlaste eesti keelest. – VIRSU. Viro ja suomi: kohdekielet kontrastissa. Toim. Pirkko Muikku-Werner, Hannu Remes. Lahivertailuja, 2003, 13. Joensuu, lk. 259–264. • Toomet, Piret. “Mis seal rääkida…” ehk Tähelepanekuid Ülem-Suetuki koolist. – Oma Keel 2001, 2, 56–64. • Vaba, Lembit. Eesti nimed Latgale perekonnanimistus : [arvustus]. – Keel ja Kirjandus, 2018, 12, 995−998. • Vaba, Lembit; Viikberg, Jüri. Siberimaa eestlaste jutustusi I. – Kodumurre 19, 1988, 63–100. • Viikberg, Jurij. Èstonskie jazykovye ostrovki v Sibiri. Preprint KKI-41. Tallinn, 1986. • Viikberg, Jurij. Èstonskie jazykovye ostrovki v Sibiri (vozniknovenie, razvitie, kontakty). Aftoreferat na soiskanie učenoj stepeni kandidata filologičeskih nauk. Tartu, 1989. • Viikberg, Jüri; Vaba, Lembit. Siberi põhjaeestlasi kõnetamas. – Keel ja Kirjandus, 1984, 3, 145–156, 4, 210–223. • Viikberg, Jüri. Koodivahetus ja Siberi eestlased. – Keel ja Kirjandus, 1989, 4, 202–205. • Viikberg, Jüri. Eesti külad Venemaal: keel ja identiteet. – Eestlane olla… Eesti keele ja kultuuri perspektiivid. Tartu, 1997, 28–52. • Viikberg, Jüri. Väliseesti keelest. – Eesti keel ja kultuur maailmas III : [Tartu, 26.-28. juuni 2008 : konverentsi ettekanded]. Tallinn, 2009, lk. 49-53 • Viikberg, Jüri. Vom Kaukasien bis zum Japanisch en Meer. Sprach kontakte estnischer Umsiedler mit den einheimischen Volker. – 100 aastat akadeemilist eesti keele õpet Uppsala ülikoolis. 100 Years of Academic Teaching of Estonian at the University of Uppsala. Koost. Raimo Raag, Jüri Valge. Uppsala-Tartu, 2001, lk. 89–97. • Viikberg, Jüri. Language shift amongst Siberian Estonians. – Opportunities and Challenges of Bilingualism. Eds. Li Wei, Jean-Marc Dewaele, Alex Housen. Berlin: Mouton de Gruyter, 2002, lk. 125–144. • Viikberg, Jüri, Kristiina Praakli. Väliseestlased ja nende keel. Pidepunkte uurimisloost. – Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 2011. Annales Litterarum Societatis Esthonicae, 2012./ toim. H. Valk, lk. 9-36. (http://www.ut.ee/OES/publikatsioonid/) • Viikberg, Jüri. Kuulsaks pärast surma : [eesti keelesaartest Lätis ja Venemaal]. – Keel ja Kirjandus, 2022, 6, 565–572. • Vilbaste, Gustav. Kaukaasia eestlaste keelest ja rahvaluulest. – Emakeele Seltsi aastaraamat VI. Tallinn 1960. 121–131. • Vääri, Eduard. Kaukaasia eestlaste keelest. – Keel ja Kirjandus, 1960, 7, 425–429.